Veosekindlustus aitab katmata jäänud kaubakahjude vastu

Aleksei Kargin 16. oktoober 2001, 00:00

Vedajakesksed rahvusvahelised transpordikonventsioonid limiteerivad vedaja vastutust kauba eest, mistõttu võib kauba kahjustumise korral veosekindlustuseta kauba omanikul jääda enamik kahjudest katmata.

Üldjuhul veab kaupasid ostja või müüja valitud (mere-, õhu-, raudtee-, maantee- vms) vedaja. Kõikide transpordiliikide vedusid reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid (Hague-Visby, Varssavi, CMR, SMGS, SIM jne), kus on sätestatud konkreetse transpordiliigi vedaja kohustused ja vastutus ning nende ulatus. Paratamatult on nimetatud konventsioonid vedajakesksed ning vedaja vastutus iga konventsiooni puhul limiteeritud teatud arvuga SDRiga iga kahjustatud või puudu oleva kauba bruto kilogrammkaalu eest. SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mis võrdub ca 23 krooniga ühe SDRi eest. Mõne juhtumi puhul on vedaja vastutus isegi välistatud, ehk siis vedaja ei kanna vastutust ühe või teise sündmuse eest.

Mida kindlustatakse. Veosekindlustustuse objektiks on üldjuhul punktist A punkti B veetavad kaubad. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ka veoseid, mis ei ole ostu-müügitehingu objektid, näiteks kindlustusvõtja enda omanduses olevad kaubad, mida ta veab ühest kohast teise: näituse eksponaadid, isiklikud asjad (kolimine) jne. Kindlustatakse veoseid, mida veetakse transpordivahendite või -seadmetega, mis vastavad kauba vedamiseks kehtivatele tehnilistele nõuetele. Kindlustusleping sõlmitakse rahvusvaheliselt tunnustatud Londoni Kindlustusandjate Instituudi (Institute London Underwriters) väljatöötatud tingimuste ehk klauslite alusel (Institute Cargo Clauses - ICC).

Kindlustusleping. Sõltuvalt veotihedusest on võimalik sõlmida:

  • ühe kindla veose kindlustamise leping (üksikpoliis); või
  • pikaajaline leping ehk avatud poliis (tavaliselt üheks aastaks) mitme veose vedamiseks.

Kindlustusmakse. Kindlustusmakse puhul on tegemist rahasummaga, mida kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale lepingu sõlmimisel selle eest, et kindlustusselts võtab veose vedamisel riski enda kanda. Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustuskattest ja veotingimustest ? mida ja kui kaugele veetakse, milles veetakse, kas veosel on saatja (valve) jms.

Kindlustushüvitis. Üldjuhul hüvitatakse veose vedamisel ettenägematult tekkinud kahju (veose kaotsiminek, hävimine, kahjustumine). Veost on võimalik kindlustada kõikide riskide vastu või mõne kindla riski vastu, nagu:

  • röövimine;
  • tulekahju;
  • liiklusõnnetus;
  • loodusõnnetus.

Hüvitatakse ka põhjendatud kulutused, mida kindlustusvõtja on teinud veose päästmiseks, edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks.

___________________________________________

Samal teemal:

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing