Pankades 18,5 mln kr kahtlast raha

Viktoria Korpan 17. oktoober 2001, 00:00

Mis pankades raha külmutati ja kellele raha kuulub, ei soovinud aga siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonnajuhataja Lauri Tabur veel öelda.

?Täiendava info edastamine menetluses oleva asja kohta on vastavalt kriminaalmenetluse seadusele võimatu kuni süüdimõistva kohtuotsuseni,? ütles Tabur.

Rahapesu andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaare sõnul on praegu menetluses üle kümne kriminaalasja, mis on seotud rahapesuga, kuid ta ei soovinud neid juhtumeid täpsemalt kommenteerida.

?Sel suvel oli juhtum, mille põhjal algatati ka kriminaalasi, kui kolmest pangast tuli informatsioon võimaliku rahapesu kohta. Kui hakkasime uurima, selgus, et ühte rahapesu skeemi oligi kaasatud kolm panka, ka mitmeid firmasid ja eraisikuid,? ütles Tenusaar siiski. ?Tegemist oli Eesti inimestega.?

Eelmisel aastal külmutati ühes Eesti pangas, mille nime ei avaldatud, 640 miljonit krooni, mille tagajärjel avastati ka kurgitegu Saksamaal.

Selle aasta jooksul kuni 1. oktoobrini laekus pankadest rahapesu andmebüroosse ligi 600 teadet kahtlastest tehingutest, mis võiks olla seotud rahapesuga. See on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal kokku, 1999. aastal oli selliseid vihjeid ainult 22. Lauri Taburi sõnul on sel aastal informatsiooni tulnud võimalikest rahapesu tehingutest ka automüüjalt ja kasiinolt.

?See, et tuleb rohkem teateid kahtlaste tehingute kohta, ei peaks tähendama, et raha pestakse rohkem,? sõnas Arnold Tenusaar. ?Rahapesu meelispaik Eesti enam ei ole, pärast seda, kui rahapesu tõkestamise seadus kehtima hakkas, väga suurte rahadega siia riskima ei tulda, Eesti muutus ohtlikumaks rahapesijatele, oleme puhtamate riikide hulgas.?

Tenusaare sõnul teevad aga muret offshore?id ja rahvusvahelisi rahaülekandeid teostavad firmad. ?Selliste firmade kaudu nagu MoneyGram, Western Union, Tavid saab kiiresti raha liigutada ja see ala on reguleerimata,? rääkis Tenusaar. ?Väga raske on sundida neid meile tehingutest teatama.?

Praegu on kahtlastest tehingutest informeerimise kohustus ainult finantsasutustel, kuid juba tänavu oktoobris oodati Eestisse eurodirektiivi, mis suurendaks nende subjektide arvu, kellel on kahtlastest tehingutest informeerimise kohustus. Siis laieneks informeerimiskohustus ka raamatupidajatele ja audiitoritele, kinnisvaraturu osalistele, notaritele ja juristidele, vääriskivide ja -metallide vahendajatele, luksuskaupade müüjatele, oksjonikorraldajatele ja kasiinode omanikele.

Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles, et advokaatide vastuseisu tõttu on seni Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vahel kokku leppimata, kas direktiiv peaks laienema juristidele. Edasiminekut selles küsimuses loodetakse saavutada järgmisel nädalal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing