Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu tegi põllumajandusministeeriumile ettepaneku viia ELiga liitumisläbirääkimiste põllumajanduspeatükki (nr.7) kaks täiendavat positsiooni, mis peaks suurendama eeskätt Eesti piimasektori konkurentsivõimet EL-s.

Esimene ettepanek: taotleda Eestile rohusööda kasvatamiseks 160 000 ha baaspinda, millele rakendatakse põllukultuuride pindalatoetust.  

Euroopa Nõukogu määruse nr 1251/1999 art 1 p 3 sätestab, et liikmesriigid, kus mais pole traditsiooniline põllukultuur, võivad lülitada silo valmistamiseks kasutatavad rohumaad põllukultuuride pindalatoetuste süsteemi, rakendades neile muude põllukultuuridega samu tingimusi. Euroopa Komisjon rakendas 2000./2001. aastal liikmesriikides maisitoetust 72,5 EUR/t ja rohusööda varumisel silo valmistamise otstarbeks toetust 58,67 EUR/t. 2001./2002. majandusaastal on planeeritav toetus 63 EUR/t.

Ainult kahes ELi liikmesriigis on moodustatud rohusööda kasvatamise baaspinnad, kus rohusööda varumise toetust rakendatakse. Soomes on baaspinnaks 200 000 ha ja Rootsis 130 000 ha. Soome ja Rootsi algatasid vastava määruse tutvustamise vastavalt oma riikide piimasektori konkurentsivõime uuringutest. Kuna mais oli enne 1999. aastat oluliselt toetatud liikmesriikides, mis moodustab maisi kasvatavates piirkondades piimakarja söödast väga olulise osa, väitsid nii Soome kui Rootsi esindajad Euroopa Komisjonile, et kõigi teiste riikide piimasektoritel on sellega tekitatud oluline konkurentsieelis, kuna Soomes ja Rootsis maisi asemel kasvatatavat rohusööta ei doteerita.

Kui EL rakendaks nimetatut toetust Eestile liitumishetkest või ka hiljem teatud üleminekuperioodiga, võiks sektor arvestada täiendava kuni 400 mln kroonise tulutoetusega.

Teine ettepanek: taotleda Eestile sarnaselt Soome ja Rootsiga täiendavat tulutoetuse lisamäära teraviljadele, õlikultuuridele, seemne- ja kiulinale ning kanepile. 

Euroopa Nõukogu viidatud määruse art 4 p 4 sätestab Soomele ja Rootsi 62 laiuskraadist põhjapoolsetele aladele teravilja, õlikultuuride, lina ja kanepi pindalatoetustele rakendatava lisamäära. Soomes ja Rootsis ei saada teravilja-, õlikultuuride, seemne- ja kiulina ning kanepisaadusi põllukuivalt varutud, tingituna klimaatilistest erisustest koristusperioodil. Tehes järelkuivatust, tekivad täiendavad kulud, mis vähendab Soome-Rootsi põllumajandussaaduste konkurentsivõimet ühisturul. Selle alusel on Euroopa Komisjon otsutanud eraldada neile täiendavalt 19 EUR/t tulutoetust.

2000. a toodeti Eestis teravilja ja õlikultuuride saadusi kokku 488 000 t, mis sellise arutluskäigu kohaselt võimaldaks sektorile 145 mln kroonise ELi toetuse.