Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid tõstsid Sonerat
Sonera aktsia hind kerkis eile hommikul Helsingi börsil ligi 20 protsenti, päeva jooksul tõus mõnevõrra rauges ja aktsia sulgus 4,26 euro tasemel ehk 13,3 protsenti kõrgemal kui teisipäeval.
?Turul on kõvasti ostuordereid,? iseloomustas eile lõuna ajal valitsevat olukorda Svenska Handelsbankeni maakler Janek Moik. ?Raha tuleb juurde ja see on institutsionaalsete investorite raha, millest on juba mitu kuud puudust olnud,? lisas ta. Moigi sõnul on kaks suuremat ostjat turul investeerimispangad Alfred Berg ja Julius Baer.
Moik lausus, et Sonera puhul on positiivne, et ettevõtte potentsiaalsete müüdavate üksuste vastu on hakatud huvi tundma.
Telia on korduvalt toonitanud, et on huvitatud Sonera Baltimaade ja Venemaa osalustest ning kokkulepet oodati juba eilseks.
Ühispanga analüütikute hinnangul ei lase mitmed lahtised küsimused, muu hulgas võimalik regulatiivne surve Eesti Mobiiltelefonile ja Eesti Telefonile ning neist tulenev määramatus, Telial tõenäoliselt enne detsembrit Soneralt Telekomi osalust omandada.
Moigi sõnul on fondjuhtidepoolne aktsiate ost igati mõistetav. Turg on liikunud 10?15 protsenti ülespoole, fondijuhid aga sellest kasu ei saa, sest kartes massilist fondiosakute müüki on suurendatud sularaha osakaalu portfellis. Turu tõustes on fondijuhtide seas tekkinud paanika, sest kardetakse, et aktsiahinnad on juba põhjas ära käinud ning rongist jäädakse maha.
Sonera aktsia kõrval tõusis Hollandi KPN Telecomi aktisa 13 protsenti, British Telecomi aktsia 4,4 protsenti.
Analüütikute hinnangul on hinnatõusu üheks põhjuseks Prantsusmaa otsus alandada kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) litsentside hinda ning pikendada litsentsi kehtivust seniselt 15 aastalt 20 aastale. Prantsusmaa otsus tekitab investorites lootusi, et sama sammu astuvad ka teised riigid eesotsas Saksamaaga, mis kergendaks oluliselt võlakoormate all vaevlevate telekommunikatsioonifirmade olukorda.
Samas on analüütikud arvamusel, et teistelt valitsustelt Prantsusmaa sammu järgimist oodata ei ole mõtet ning seetõttu on ka telekomisektori aktsiate hinnad juba ülemäära kõrgel tasemel ega jää sinna pikaks ajaks.
Lehman Brothersi analüütik Jo Oliver juhtis Reutersile antud kommentaaris tähelepanu asjaolule, et eelmisel aastal 3G litsentside oksjonitel 22,5 miljardit naela (563 miljardit krooni) kasseerinud Saksamaal ja Suurbritannias on raha valitsuste poolt ära kulutatud või laiali jagatud. ?Inimestel on vaja põhjust aktsiate ostmiseks, kuid praegune hinnatõus on ilmselgelt ülereageering,? lausus ta.
Merrill Lynchi analüütik Mark Lambert sõnas, et litsentsitasude alandamise uudis on vaieldamatult kõigile operaatoritele positiivne, kuid see oli juba prognoosidesse sisse arvestatud, mistõttu oli juba teisipäevaõhtune hinnatõus liialdus.
Analüütikute sõnul mängib sektori edasisel hinnaliikumisel suurt rolli Nokia homsed majandustulemused.
?Kui Nokia teatab katastroofist, tulevad hinnad taas alla,? lausus Moik. Hindade allapoole viimiseks peaks tema sõnul tulema tõeliselt negatiivne sõnum.
Telekommunikatsioonisektori aktsiad on terrorirünnakust saadik teinud ligi 20protsendilise tõusu, kuid jäävad siiski ligi 70 protsendiga alla 2000. aasta kõrgtasemele.