Mahaarvamispiirang tuleb seadusest kaotada

Riigikogu on pehmendamas tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduses maksustatavast tulust mahaarvamise 50 000 krooni piirangut. Pakutud on tõsta piirang 75 000 või 100 000 kroonile. Rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni arvates võiks piirangud sootuks ära jätta. Rahandusministeerium seevastu kinnitab nõunik Madis Mülleri suu läbi, et nemad oma seisukohast (50 000) ei tagane.

Äripäev ei poolda piiranguid. Nende kehtestamine on põhjendamatu. Seadused peavad olema kõigi inimeste jaoks ühesugused.

Rahandusministeeriumi põhjendustes on teatud edasiminek toimunud. Eelnõu valmimisel räägiti sellest, et mahaarvamiste lubamisega makstakse toetust neile, kes seda ei vaja, et riik ei pea osaliselt kinni maksma luksusvillade ehitamist, piirang on mõeldud selleks, et suure sissetulekuga maksumaksjad ei vähendaks oma maksukohustust peaaegu et nullini jne. Nüüd aga räägitakse sellest, et numbrile 50 000 pole võimalik teaduslikku seletust anda, ja pingeliselt riigieelarvest. Üks tõenäoline põhjus, miks piirangut seada soovitakse, on näha kõrvaloleval graafikul: aasta-aastalt tuleb üha rohkem enammakstud tulumaksu tagastada.

50 000 krooni piirangutasemele jõudmiseks ei peagi ju pururikas olema. Korraliku suurusega korteri või pisema maja soetamiseks võetud laen, eraülikooli õppemaks ja investeering kolmandasse sambasse ? ja lagi on käes. Pealegi ? inimene, kellel on võimalik küllalt suur pangalaen võtta, ei ole maksude optimeerija või pettur, vaid aus maksumaksja. Pangast saab laenu ikkagi vastavalt legaalse palga suurusele. Piirang just motiveerib mitte näitama kõrget palka ja mitte maksma makse.

Pealegi, kui sa oled teinud pikaajalise otsuse investeerida eluasemesse, haridusse ja kindlustada endale pensionipõlv, oled sa ka arvestanud sellega, et eksisteerib mahaarvamisvõimalus. Kui see sult ühtäkki ära võetakse või sellele piirangud seatakse, on sinu kalkuleeritud tulevikuotsus tugevasti pärsitud, et mitte öelda untsu keeratud. Hüvasti tärkav keskklass, kes elab oma majas, harib ennast või oma lapsi ja tagab endale muretuma elu ka vanaduses.

Esimene asi, millest tõenäoliselt loobutakse, ongi pensionikindlustus, st löögi alla satub pensionireform. Võimalik on ka, et üha enam elumaju läheb firmade omandusse.

Vast ehk kõige õiglasem lahendus oleks mahaarvamisvõimaluse kaotamine ja üksikisiku tulumaksu määra alandamine vastukaaluks. Ent sellise lahenduseni jõudmist lähiajal toimetus rahandusministeeriumilt ei usu. Ei soostuta ju ka 50 000 piirangu puhul tulumaksu alandama, viidates eelarve pingelisusele. Samm korraga ? toimetus soovib riigikogu liikmeile kindlameelsust rahandusministeeriumi seatud piirangu kaotamiseks.

Ei ole vaja auru kulutada erinevate numbrite õigsuse üle vaidlemisele, vaid piirangut tulust mahaarvamisele ei tule üldse sätestada.