Mõned ettepanekud Eesti arenguks

18. oktoober 2001, 00:00

Uue presidendi ametisseastumisega on paslik arutada ettepanekuid Eesti arenguks.

Esimene ettepanek: ühiskond Skandinaavia stiilis.

Vasakpoolne poliitik Toomas Ilves märkis õigesti suvel, et vabaturu reformid on olnud Eesti senise edu alus. Siis aga teeb Ilvese ettepaneku pöörata selg vabaturu printsiipidele ja võtta üle suures osas riigi kontrollitav sotsialistlik ühiskonnamudel, nagu praktiseeritakse Skandinaavias. Kuigi ettepanek pole just täpselt tagasiminek nõukogude-tüüpi despotismi ja täielikku käsumajandusse, on see siiski suund riigi kontrollitavasse, manipuleeritavasse ja juhitavasse ühiskonda.

Ilvese ettepanek sisaldab eestlaste jaoks valikuvabaduse ja enese eest otsuste tegemise lõppu. Meenutades N. Liidu aegu ja imiteerides praegust praktikat Skandinaavias, sisaldab Ilvese ettepanek ka sotsialistliku eliidi taastamist, kes teeb kõiki otsuseid hällist hauani. Nagu ?vanal heal kommunismi ajal?, võiks siis see soovitatud eliit tegutseda kui ühiskonna kõiketeadja. See uusvana eliit liigutaks mõnd kangi või vajutaks mingit nuppu ning lihtsalt ja imekombel oleks likvideeritud nii töötus kui ühiskonna vead.

Vaatamata nõukogude eliidi 75 aastat kõlanud väidetele, et N. Liit on tööliste paradiis, on nõukogude sotsialistlik tsentraliseeritud süsteem tunnistatud läbikukkunuks. Lõbustav on kuulata Eesti uute vasakpoolsete väiteid, et me oleme nüüd äkitsi põhjamaalased ning on aeg kehtestada inimeste üle turumajanduse edu kiiluvees riigi käsk ja kontroll.

Teine ettepanek: kodanikuühiskond ja turumajandus.

Kas Eestil on alternatiive Skandinaavia mudelile? Loomulikult on ? kodanikuühiskond.

Kuigi Eesti turumajanduse reformid on olnud edukad, ei peaks see raske majanduspoliitika olema eesmärk omaette. Ainult majandusest mõtlemine pole piisav. Tõeliselt edukas ühiskond peaks lisaks edukale turumajandusele väärtustama asjalikku töötegemist (mitte riigi väljamõeldud kohatäitmist), valikuvabadust, isiklikke kordaminekuid, motivatsiooni, loovust, innovatsiooni. Skandinaavia mudelil ei ole monopoli sotsiaalse vastutuse üle. Ka kodanikuühiskonna mudel sisaldab sotsiaalset vastutust, aga ei eelda lahtiütlemist majandusedu toonud printsiipidest. Kodanikuühiskond kaitseb isikuvabadusi, ühendab need väärtused sotsiaalse vastutusega ja laiendab turumajanduse edu mõistet teistesse elusfääridesse.

Eestlastele omased väärtused ja suhtumised, nagu vastutustunne, eneseusk, vabaduse- ja töötahe jt on liiga väärtuslikud, et neid kaotada Skandinaavia mudeli järgimisele, kus inimesed järjekordselt satuvad pisut teist tüüpi riiklikku kollektiivi. Enamik eestlasi ei vaja sellist valitsevat eliiti oma bürokraatidega, kel on tegemist iga detailiga inimeste argielus. Sotsialistlikud lubadused subsiidiumidest ja tasuta kingitustest pole väärt valikuvabaduse ja privaatsuse ohverdamist riigile.

Enamik eestlasi on tuttavad mõistega kodanikuühiskond. Väiksem hulk mõistab, kuidas kodanikuühiskond saavutab turumajanduse edu seostamise kogu ühiskonna huvidega. On oluline aru saada, et see ühiskond on inimeste vabatahtlik osalemine valitsusvälistes organisatsioonides, mis toetab riigi funktsioneerimist, mitte riiklikku bürokraatiat. Kodanikuühiskond täiendab turumajanduse edukust, kuna toetab sotsiaalset arengut, allutamata inimeste vabadusi bürokraatiale. Andes inimestele võimaluse vabalt koos töötada ühiste probleemide lahendamisel, kinnistab kodanikuühiskond teatud isevalitsemise ega lase valitseval eliidil võita absoluutne kontroll kõigi küsimuste üle meie elus.

Turumajanduse jätkumine koos kodanikuühiskonna aktiivsema tegutsemisega on alternatiiviks skandinaavia ülereguleeritud majandusele.

Artiklis väljendatu on autori isiklik seisukoht.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing