TV1 kadumine võib valusalt lüüa ülejäänud elektroonilist meediat

Raimo Ülavere 18. oktoober 2001, 15:49

Kui TV1 Ringhäälingu Saatekeskusele homseks ligi 2 mln kroonist võlga ei maksa ning kaotab ringhäälinguloa, kavatseb saatekeskus TV1-lt saamata jääva tulu kompenseerida järgmise aasta hinnatõusuga teiste klientide arvelt.

Saatekeskuse finantsdirektor Aare Siimon rääkis, et saatekeskuse hinnad on vastavalt telekommunikatsiooni seadusele kulupõhised ning seal on arvestatud ka klientide arvu. ?Kuna klientide arv on väike, mõjutaks meid ühe kliendi kadumine üsna tugevalt,? märkis ta. Siimon ütles umbes tund tagasi, et hetkel on TV1 võlg endiselt maksmata.

Saatekeskuse hinnapoliitika pärast on mures Ringhäälingute Liit, kes eile otsustas saata saatekeskusele päringu, saamaks selgitusi, millised on hinnatõusu argumendid.

Ringhäälingute Liidu tegevdirektor Urmas Loit ütles, et ühe kliendi ära kadumine hinnatõusu põhjendusena on kummaline argument. ?Seda saab teha ainult monopol,? märkis Loit. Tema sõnul on teoreetiliselt ka võimalik, et saatekeskuse kliendid ? telejaamad ja raadiod ? hakkaksid osaliselt kasutama saatekeskuse asemel teisi saadete edastamiskanaleid. Samas lisas ta, et kuna tal puudub täpsem informatsioon saatekeskuse hindade suhtes, siis ei soovi ta keskuse hinnapoliitikale konkreetseid hinnanguid veel anda.

Siimoni sõnul on saatekeskusel praegu plaanis järgmisest aastast hindu tõsta ka olenemata sellest, kas TV1 jätkab või mitte. Viimastel aastatel on saatekeskuse hinnatõus olnud negatiivne, st alla inflatsiooni. Näiteks eelmisel aastal jäid hinnad samale tasemele 1999. aasta hindadega. ?Plaanime järgmiseks aastaks hindade reaalkasvu, st üle inflatsiooni taseme,? nentis Siimon, põhjendades seda peamiselt kallineva elektri ning ehituse ja tootmiskulude tõusuga. Samuti tuleb hindade kehtestamisel vaadata näiteks varade ja omakapitali tootlikkuse taset, lisas ta. Siimoni sõnul selguvad uued hinnad novembri lõpuks.

Saatekeskuse eelmise aasta käive oli 65,5 mln krooni ning puhaskasum 16,7 mln krooni. Siimoni sõnul jääb investeeringute tase järgmisel aastal umbes selle aasta tasemele, täpset numbrit ei soostunud ta ettevõtte omaniku Prantsuse firma TeleDiffusion de FranceŽI börsistaatusele viidates avaldada. Saatekeskuse investeeringute tasuvusaeg on umbes 10 aastat, seega u 4-5 aastat rohkem, kui Eestis keskmiselt. Saatekeskusest kuulub prantslastele 49% ja riigile 51%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing