Avalikustamise suhtes erinevad arvamused

TVB tegevjuht Gert Tiivas, olles ise üks aktsiaraamatute avalikustamise propageerijaid, jäi juba paar tundi pärast lehetoimetuste teavitamist uuest teenusest ebamugavasse olukorda ? talle helistas börsi kodulehel olevates aktsiaraamatutes äsja tuhlanud Äripäeva ajakirjanik ja küsis, kas Gert Tiivase ema Rita Tiivase ligi veerand miljoni kroonine aktsiaportfell on ka kuidagi seotud börsijuht Tiivasega, kuna viimane ei tohi ise tehinguid teha. Tiivase sõnul ei häirinud teda küsimus iseenesest, kuna börsijuht on avaliku elu tegelane ja ta on sellega arvestanud. ?Samas ei soovi, kui selleks tehakse minu ema,? ütleb ta.

TVB juhtkond teatab, et avalikustamise eesmärgiks on suurem börsiettevõtete ja ka üldiselt väärtpaberituru läbipaistvus ja usaldusväärsus. ?Meieni jõudnud tagasiside põhjal saab öelda, et oli nii positiivseid kui ka negatiivseid hinnanguid,? sõnab Tiivas. Samas tõdeb ta, et avalikustamise mõju on pikaajaline ning kohe investeeringute suurusi ei mõjuta.

Populaarse telesaate ?Pealtnägija? üks saatejuhte Vahur Kersna teatab reipal häälel, et teda ei häiri tema aktsionäristaatuse avalikustamine üldse. ?Loomulikult, las vaatavad,? ütleb Kersna enda ligi 11 000kroonise investeeringu kohta Eesti Telekomi aktsiatesse. ?Oleks mul aktsiaid ostetud näiteks viie miljoni krooni eest, mille päritolu ma tõestada ei suuda, siis muidugi, aga kui on teada, et ma näiteks olen mingi firma maha müünud ja selle eest aktsiaid ostnud, siis poleks ka suurema summa puhul midagi häbeneda,? leiab Kersna. ?Minu arvates tuleb häbeneda ainult musta raha,? lisab ta.

Augustis oma Hansapanga ja Norma aktsiatest koosnenud portfelli umbes 40 000 krooniga maha müünud Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro tunnistab, et teda aktsionäride nimekirjade avalikustamine häirib. ?Kuigi võib öelda, et inimese varalist olukorda näitab, millise autoga ta sõidab ja millises majas ta elab, näitab ka aktsionäride nimekiri mingit seisu,? sõnab Arro. ?See on selline asi, nagu oleks minu arvelduskonto avalik,? lausub Arro, lisades, et tegelikult pole aktsionäride avalikustamine väga hull, kuid valikuvõimaluse korral eelistaks ta anonüümsust. Äsja aktsiad müünud Arro kinnitab, et tema käitumist investorina avalikustamine siiski kindlasti ei mõjuta, kui võimalused lubavad, siis teeb ta ka lähitulevikus taas aktsiainvesteeringuid.

Hansapanga aktsionärist poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik, poliitik Daimar Liiv ütleb seevastu, et temal pole avalikustamisest sooja ega külma. ?Palju huvitavam oleks hoopis insaidertehingute avalikustamine,? sõnab 63 000kroonise portfelliga Liiv. ?Väikeaktsionäridele on oluline näha, mis tehinguid ettevõtte juhtkond teeb,? põhjendab Liiv.

Nii nagu on aktsionäride nimekirjade avalikustamise suhtes eriarvamusel väikeaktsionärid Vahur Kersna ja Kersti Arro, räägib analüütik Daimar Liivile risti vastu ilmumise lõpetanud ajakirjas Tulu väikeaktsionäridele investeerimisnõu andnud ettevõtja ja Tartu Ülikooli majandusõppejõud Jaan Õmblus. Tema hinnangul on iga inimese eraasi, kuhu ta oma raha paigutab. ?Mida rohkem avalikustada, seda rohkem inimesed kardavad, mida rohkem on konfidentsiaalsust, seda rohkem on atraktiivsust,? leiab ta. ?Eestil pole palju raha, kui selline asi Saksamaal toimuks, siis ma saaks veel aru,? sõnab õppejõud.

Ehkki paljudele, peamiselt väikeaktsionäridele, on nende nimede avalikustamine vastukarva, pole siiski ükski neist siiani avalikult tõsimeeli kinnitanud, et börsi avameelse suhtumise pärast kavatseb ta Tallinna börsil investeerimise lõpetada. Kui aga tänu uuendustele leiavad mõned miljonid lisakroonid tee Tallinna väiksele börs