Kahjukäsitlejaga suhtlemise 10 reeglit

Aare-Matti Inglist 19. oktoober 2001, 00:00

  • Juba kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb kindlustustingimusi hoolikalt lugeda, kuna kahjukäsitlusprotseduurid ja tähtajad on seltsiti ja ka erinevate kindlustusliikide puhul erinevad. Mida täpsemalt kindlustuslepinguga kooskõlas toimitakse, seda kindlam võib olla kahju korral hüvitusraha kättesaamise suhtes.

  • Kindlustusseltsile peab juhtunust õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatama. Kindlustusselts on huvitatud, et kahju oleks võimalikult värske ja selle tekkimise põhjuseid ning ulatust saaks täpselt hinnata. Ka kindlustusvõtja peaks olema huvitatud võimalikult kiirest hüvitamisest ja nii pole mingil viivitamisel mõtet.

  • Kindlustusseltsi esindajal on kahju toimumise korral õigus anda juhiseid kahju piiramise ja/või vähendamise osas, mida kindlustusvõtja on kohustatud täitma.

  • Kirjalik suhtlemine on kahjukäsitluses tavaliselt otstarbekam ja vähem aeganõudev kui telefoni teel või suusõnaliselt edastatud teated. On hea, kui igast kindlustusseltsile esitatavast dokumendist jääks kindlustusvõtjale koopia.

  • Kahjujuhtumi toimudes on vaja selget pead ja külma närvi. Asjalikult ja koostöövalmilt kahjukäsitlusega asju ajades ei jää olulised toimingud tegemata.

  • Lepinguõiguse ühe üldprintsiibi järgi peab kumbki pool (st kindlustusselts ja klient) osutama teisele poolele abi kohustuste täitmisel. See, et kahjujuhtumid saaksid kiiresti ja õiglaselt lahendatud, nõuab nii seltsi kui kindlustusvõtja tihedat koostööd.

  • Kindlustushüvitise väljamaksmine eeldab järgmisi asjaolusid:
         - Vastava kindlustuskatte olemasolu kahju toimumise momendil
         - Kindlustushüvitise saajal on kindlustushuvi
         - Kindlustusleping on kehtiv
         - Kahju piiramise ja vähendamise kohustusi on täidetud
         - Kahjust on teavitatud õigeaegselt
         - Puuduvad kindlustuspettusele viitavad asjaolud
         - Kahjusumma on reaalne

  • Esimene samm võimalike erimeelsuste lahendamiseks on läbirääkimiste laua taha istumine. Eesmärgiks on mõlemat poolt rahuldava tulemuseni jõudmine. Tuginema peab kontrollitud ja tõendatud faktidele ning kindlustuslepingu tingimustele, säilitada tuleb konstruktiivne õhkkond.

  • Väikekahjude puhul pole professionaalne õigusabi alati hädavajalik, küll aga võiks selle peale mõelda suuremate ja komplitseeritud juhtumite puhul.

  • Jätkuvate erimeelsuste korral tuleb olla valmis kaitsma oma huve ka tsiviilkohtus. Igas õigusriigis on kohtusüsteem see, mis erimeelsuste korral aitab pooltel jõuda selgusele vaieldavate asjaolude ja kohustuste täitmise suhtes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing