Kaljuronimine on väljakutse

Mari Sarv 19. oktoober 2001, 00:00

Spordihalli lae all üheksa meetri kõrgusel negatiivse nurga all seina külge klammerdudes ronida veel meeter ülespoole on tõsine katsumus, millega hakkama saamine pärast nädalatepikkust püüdmist annab hea tunde ja kindla veendumuse: minu võimetel polegi piire! Uus meeter järgnevate nädalatega täidab taas hinge enesekindluse ja võidurõõmuga.

Nelja-aastase ronijastaa?iga Toomas Holmberg Tallinna Kaljuronimisklubist ütleb, et põhjusi kaljuronimisega tegelda on sama palju kui inimesi ? üks näeb selles lihtsalt üht spordiala paljudest, teine püüab üle saada oma kõrgusekartusest. Kindlasti on see kõigile hea võimalus õhtutundideks igapäevarutiinist pagemiseks ning enese proovile panemiseks.

Kaljusein õpetab iga oma kehaosa usaldama ja tunnetama: kui sõrmedesse usku pole, ei suuda keegi laeni ronida. Kui aga sõrmed peaksidki alt vedama, pole hullu ? julgestusköis ei lase kellelgi puruks kukkuda, selle asemel laskutakse nagu ämblikud niidi otsas, pehmelt.

Seinal liig kaua julgust kogudes väsivad käed-jalad tugevast klammerdumisest kiiresti ning järgmise haarde asemel pudenebki ronija alla. Kiiresti ja julgelt üles turnides, oma võimetes kõhklemata järgmise nukini hüpates, millest kinni haarata, jõuab hoopis kaugemale. Samas, hulljulgus ka head ei tee.

Kaljuronimistreening tähendab pidevat ronimisoskuse arendamist: esimesel kahel aastal soovitatakse lihtsalt hästi palju ronida. Sõrmed saavad sellestki vajaliku koormuse ning erilist jõutreeningut pole tarvis teha ? jõust olulisem on õige kehahoiak ja optimaalne kaal. Spetsiaalseid harjutusi hakatakse tegema alles paariaastase treenimise järel.

Enne päris mägedesse minemist on kahtlemata vajalik ronimine ruumis ära proovida ja mõned põhitõed selgeks õppida. Holmbergi sõnul saab Tallinna Kaljuronimisklubi poole pöörduda ka konkreetse personaaltreeningu sooviga: kui kevadel-suvel on plaan mägedesse sõita, siis talvel saab klubilt vastava praktilise koolituse, nii siseronimisseinal kui õues, nii kivil kui jääl.

Kaljuronimine pole pelgalt mõnus harrastus ja praktilised oskused mägedesse minejaile. Võisteldakse kas kiiruse ? kes läbib teatud raja kõige kiiremini ? või oskuste peale ? kes suudab raskel rajal kõrgeimale ronida. Eraldi harrastusala on ka laskumine, ilma ülesronimiseta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing