Räsitud reformid sügistuultes

Heidit Kaio 19. oktoober 2001, 00:00

Selline reklaam võiks hakata jooksma Eestis teleekraanidel kuu aja pärast. ID-kaardi projekti peatamine läheb maksma 130?160 miljonit krooni leppetrahvidena ?veitsi ettevõttele Trüb AG. Kuidas on võimalik, et 330 miljoni kroonisele lepingule on valitsuse liige Tarmo Loodus alla kirjutanud eelmisel aastal, aga alles nüüd algab valitsuse liikmete vaheline poliitiline vaidlus?

Kui ID-kaardi projekt peatub, läheb kallimaks ka digitaalallkirjaga asjaajamine. Ühetaolise ja massilisena on selle plastmasstüki omahind 100 krooni ringis. Kui üksikud huvilised tahaksid kasutada videoklipis reklaamitud avaliku teenuse automaati, oleks sellise kaardi hind ligikaudu 1000 krooni.

Valitsus on öelnud oma selle aasta kõige olulisemaks IT-tegemiseks elektroonilise asjaajamise elluviimise ametiasutustes. Ametnikud ei peaks enam kabinettide uksi kulutama, et teha paberkoopia riiulil tolmuvast papkast.

Digitaalse asjaajamise süsteemi loomiseks on riik eraldanud erinevatele riigiasutustele kümneid miljoneid kroone, ehk isegi sadu. Keegi ei tea täpselt. Pole ju selge, kas arvutit on vaja trükimasina asemele või on see osa reformist. Järgmise aasta riigieelarvest on IT tarbeks küsinud riigiasutused ligikaudu 600 miljonit krooni. E-riigi elluviimiseks on loodud on terveid uusi ametiasutusi, palgatud inimesi.

Elektroonsest asjaajamisest on asi kaugel ja pole loota, et niipea paremaks läheb. Isegi kui üks ministeerium on oma andmebaasid arhiveerinud viisil, mis teeb nad kättesaadavaks teistele ametiasutustele, peab ta teiste laiskadega ikkagi suhtlema pabereid tootes.

Kuluvad miljardid kroonid, et Eestist saaks e-riik. See on valdkond, kus kallis on nii tühja töötatud aeg, kooskõlastamata tegevus, kui ka vanaaegne paberitega jändamine. Riigiametnike õnn on, et veniva töö hinda on raske mõõta. Keegi ei saa nimetada numbrit.

Haldusreform on juba lörri läinud. 15 miljonit krooni on vastu taevast lennanud. 1995. aastast on haldusreformi hautud ja ikka jääb see halvasti kärsates susisema. Järgmiseks aastaks on siseministeeriumile lubatud 3,2 miljonit krooni ikka haldusreformi jaoks, sest haldusreformi on ju tegelikult vaja.

Suurt osa haldusreformile raisatud rahast polegi mingi rea peal näha, sest see sisaldab tagumiktunde, tööd, mida ametnikud on teinud tühja. Palku, mis on välja makstud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing