Uudised, mida investor peaks jälgima

Aktsiaturul mängib väga suurt rolli see, kui kiiresti investor võrreldes teistega informatsiooni kätte saab ja kui adekvaatselt ta oskab sellele reageerida.

Eriti tähtis on see inimeste jaoks, kellele investeerimine on põhitöö. Aga ega kiire informatsiooni kättesaamine ka tavainvestoritel mööda külgi maha ei jookse.

Standarduudised või siis pressiteated, mida investor peaks jälgima, on läbi ajaloo olnud enamalt jaolt ühesugused.

Kõige enam peaks tähelepanu pöörama oma ettevõtte (mille aktsiaid, võlakirju omad) ja selle riigi makromajanduse käekäigule, kus ettevõte tegutseb. Arvestades majanduste, aga eriti just aktsiaturgude kiiret ühildumisprotsessi, tasub iseäranis tähelepanelikult jälgida maailmamajanduse südame ehk USA turu makromajandusnäitajaid.

Standarduudiste kättesaamine on üldjuhul lihtne, sest paljud vähegi suurema kaliibriga börsifirmad annavad investoritele varakult teada, millal nad oma majandustulemused avaldavad (tavaliselt avaldavad ettevõtted majandustulemusi neli korda aastas, ehk siis tulemuste avaldamine käib kvartalite kaupa).

Veel lihtsam on aga riikide makromajandusnäitajatega (majanduskasv, jae-, hulgi-, tööstustoodangu müük, tarbijahinna-, tööstustoodangu- ja muud indeksid), mille avaldamise intervall on enamasti kellaajalise täpsusega päris pikaks perioodiks paika pandud. Ja seda USAst Eestini.

Küllalt hästi jälgitavad on ka kõikvõimalikud tarbijate ja tootjate usaldusindeksid, mille alusel saab indikatsiooni kas elanikkonna või tööstusettevõtete hoiakute kohta ning mille alusel saab teha tulevikuprognoose.

Eelpool mainitud uudistele reageerimine on muutunud infotulva kasvu tõttu üha kergemaks.

Seda seetõttu, et enne standarduudiste avaldamist on kriitilised ja vähemkriitilised analüütikud ning kõikvõimalikud muud hindajad tavaliselt paika pannud, milline üks või teine näitaja tulema peaks. Kuna tähtsamate näitajate puhul võetakse arvesse mitmekümnete investeerimispankade ja analüütikute prognoose, siis võib nende keskmist hinnangut või prognoosi pidada ka turu arvamuseks.

Ehk kokkuvõtlikult. Kui ettevõtte tulemus, riigi makromajandusnäitaja vms tuleb prognoositust parem, on konkreetsel aktsial või turul suur tõenäosus tõusuks ja vastupidi.

Üks aktsiaturgude enim jälgitavaid sündmusi on veidi enam kui kuuajalise intervalliga toimuv USA keskpanga (FEDi) koosolek, kus lisaks majanduspoliitilistele sõnavõttudele vaadatakse üle ka riigi intressimäärade saatus.

Kuumeneva majanduse puhul on üldjuhul hea, kui keskpank intressimäärasid tõstab. Jaheneva majanduse (nagu praegu) puhul intressimäärasid kärbitakse, kuna madalad intressimäärad aitavad ettevõtetel kokku hoida intressikulusid, mis peaks omakorda jätma firmadele rohkem raha investeeringuteks.

Veidi huvitavamad, kuid see-eest segasemad ning raskemini tõlgendatavad on uudiseid, mis saabuvad ootamatult. Ehk siis sellised, mis on uudised selle sõna otseses tähenduses.

Taolised on näiteks uudised ettevõtte uue toote müügile jõudmisest, töötajate koondamine, kasumihoiatus, juhtivtöötajate vahetus, aktsionäride struktuuri muutus, mõne firma ülevõtmine, makseraskustesse sattumine jne.

Samuti käivad siia alla ka kõik ettevõtetevälised uudised, millel võib olla aktsiaturule oluline mõju. Näitena võib tuua terroristide rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele ja Pentagonile.

Eelpool nimetatud uudised nõuavad investoritelt kiiret reageerimist ja otsuseid. Kiirelt tehtavad otsused pole aga paraku alati õiged, mistõttu võib olenevalt uudise mõjukusest aktsia(turg) selle peale enne lõpliku suuna selgumist pikka aega tugevalt kõikuda.

Hea näide on möödunud kuul toimunud terroristide rünnak, mille järelmõjud ja lõplikud tagajärjed ettevõtetele ja majandustele on siiamaani kokku arvutamata ning mille tulemusel on aktsiaturud erinevate arvamuste tõttu päris pikka aega peata ringi hulpinud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tavainvestoritel piisab kõige olulisemate ettevõtte- ja makromajandusuudiste jälgimisest. Tähtis on vaid see, et neile suudetaks adekvaatselt ja pead kaotamata reageerida.