Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Börsi eesmärk on saada aastaga juurde 5 uut liiget (intervjuu Gert Tiivasega)

Inno Tähismaa 19. oktoober 2001, 16:47

Tallinna börsi eesmärk on saada aastaga juurde viis uut liiget. Intervjuu AS Tallinna Väärtpaberibörs juhatuse esimehe Gert Tiivasega.

<b>Mis muutub uue aasta 28. jaanuarist Tallinna börsil?</b>

Läheme üle uuele süsteemile. Koos kõikide turuosalistega, seetõttu sõltume kõigi turuosaliste valmisolekust selleks.

<B>Mida see tähendab börsi joks?</b>

Tuleb kasutusele uus kauplemissüsteem. Täna sellist kauplemissüsteemi ei ole, on tehingute raporteerimise süsteem.
Ent need on kõigest tehnoloogiad, mis tegutsemist võimaldavad. Olulisem on, kas suudame Eesti ettevõtted atraktiivseks teha. See on suur väljakutse ja võimalus. Soomes on jaeinvestoreid üle 50% elanikkonnast, Eestis on neid kõigest mõni tuhat.

<b>Kas ootad, et ettevõtetelt hakkab tulema taotlusi börsil noteerimiseks?</b>

Neid ei tule nagu seeni pärast vihma. Sellega läheb aega. On olemas sellised ettevõtted nagu Tallinna Sadam või Eesti Energia, aga nende erastamisprotsessid on pooleli ja seega võtab asi aega. On ka teisi ettevõtteid, aga ma ei arva, et tuleb suur ralli. Areng käib majanduses teise sammuga kui börsiindeksi kõikumised. Minu arvates pole ideaal 1997. aasta, mil indeks läks majandusel eest ära.

<B>Mida tähendab muutus börsi kui organisatsiooni jaoks?</b>

See on uue elu algus.

<b>Milles see väljendub?</b>

Mis on alternatiiv. Edasi üksi minna? See tähendab kahanemise suunas, parimal juhul samana.

HEX on üle 400 töötajaga organisatsioon. Seal on spetsialistid, kes on selles vallas töötanud paarkümmend aastat. See on väga väärtuslik kogemus. Meil on 25 töötajat. Meie probleem on see, et me ei suuda kõike piisavalt kiiresti vastu võtta. Me ei suuda 25 inimesega teha üleöö seda, mis teised teevad 400 töötajaga.
Hea on see, et meil pole vaja hakata jalgratast leiutama.

<b>Mis lisandub Tallinna börsile?</b>

Esiteks uus süsteem, siis uued reeglid ja kolmandaks euro. See on vundment. Börsi ülesanne on luua keskkond, et oleks olemas võimalused. Et oleks lihtne, odav ja kasutajasõbralik. See on suur samm võrreldes tänase olukorraga.

<b>Mis saab nendest ettevõtetest, kellele on börsil olemine muutunud piinaks?</b>

Aja jooksul asi laheneb. Börs pole vangla.

Uus väärtpaberituru seadus annab võimaluse ettevõtetel börsilt lahkuda, seadus on siin väikeaktsionäride kaitseks. Keskkond tervikuna areneb investorisõbralikumaks. Inimestel, kes kunagi aktsiaid ostsid, on õigustatud ootus, et nad saavad oma aktsiad normaalse hinnaga maha müüa. Enamus uuest seadusest hakkab kehtima 1. jaanuarist.

<b>Kuidas soomlased oma investeeringu peale vaatavad?</b>

Ma arvan, et soomlased ostsid optsiooni tulevikule. Soomes on üle 4 miljoni elanikku, Eestis 1,5 miljonit, Baltikumis kokku rohkem kui Soomes. Aja jooksul siin elatustase tõuseb ja inimesed investeerivad rohkem. Nad ostsid, uskudes Eesti tulevikku, ühinemisse Euroopa Liiduga.

Tallinna börsi keskmine päevkäive on täna 1 miljon eurot, Helsingis on see 800 miljonit eurot. On selge, et soomlaste jaoks on see pikk vaade.

<b>Tallinna börsist saab siis üks Helsingi börsi nimekiri?</b>

Tallinna põhinimekiri hakkab olema HEXi süsteemis kui Tallinna nimekiri. Nimekirjad on nagu eri dokumendid samas keskkonnas.

Kuni Eesti pole Euroopa Liidus, ei käi HEXi süsteemis osalemine automaatselt. ELis kehtib ühtne finantsteenuste pass. Meil seda pole, seega peavad HEXi süsteemis kaubelda soovivad Tallinna börsi liikmed taotlema vastavat luba.

Meie taotleme võimalikult suurt nõuete ühtlustamist ja protessi lihtsustamist. Et meie jaoks oleks tegemist justkui ELi riigiga. Niisamuti käib see firmade kohta, kes tahavad saada Tallinna börsi liikmeks. Kui sel teel on hull bürokratlik jada, muutub see oluliseks takistuseks. Tahame saada koostöös uue finantsinspektsiooniga asja niikaugele, et välisfirmad saavad võimalikult lihtsalt Tallinna börsi liikmeks. Oluline on seejuures Eesti pangainspektsiooni koostöö Soome järelvalvega.

<b>Nii et Tallinna börs taotleb HEXi liikmete saamist Tallinna börsi liikmeteks?</b>

See on meie esimene prioriteet. Me ei kasvata üleöö investoreid, et saada uusi huvilisi. Täna on börsil 9 liiget, kui 5 uut juurde, on see samm edasi. Esiteks otsime üles need, kes olnud Eesti turust kõige rohkem huvitatud, aga seni pole vaevunud börsi liikmeks hakkama. Meie sisemine eesmärk on saada juurde aastaga 5 uut liiget.

<B>Milline on sinu visioon börsi arengus lähimaks viieks aastaks?</b>

Viis aastat on liiga pikk aeg. Konsolideerumine läheb päris kaugele. Seda tänu tehnoloogia arengule.

<B>Kuidas see käib, kas tekib üks globaalne börs?</b>

Tekib üks võrk, nagu intrnet, kus eri süsteemid on liikmed.

<b>Mida teevad Riia ja Vilnius, kas jätkavad Tallinna börsi eeskuju?</b>

Sellega läheb aega. Peab eelnema see, mis Eestis oli. Siin ei vaadatud börsi kui mingit rahvusliku infrastruktuuri osa. Negatiivse hoiaku kohaselt oli börs üks tähtsusetu väikettevõte. Positiivsest küljest üks edukas ettevõte. Meil on see tee läbi käidud. Et ei ole vaja börsi üleval pidada mingist sado-masohhistlikust huvist, vaid peaks mingi majanduslik nn point olema.

Enamus inimestele pea olema selg, et status quo pole alternatiiv. Pinnas peab olema valmis.

<b>Miks katkes koostöö Põhjamaade börsisüsteemi Norexiga?</b>

HEX pakkus paremat diili. Mitte selles mõttes, et oleks nõus panema rohkem raha, vaid koostöö aktiivsuse mõttes. HEX ei pakkunud lihtsalt, et tee ka omale sama asi. Norex oleks tähendanud kauplemissüteemi jagamist, HEX on strateegiline aktsionär. Nõus panema raha, aega ja higi.
Öeldakse, et kotasime iseseisvuse, aga teine võimalus on Mongoolia-laadne asi. Midagi ei sõltu-nii sõltumatu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing