Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohtutäitur unistab advokaadipalgast

Peep Sooman 22. oktoober 2001, 00:00

Ilmselt on igaüks, kelle tutvusringkonnas on mõni kohtutäituri ?ohver?, kuulnud krõbedat hinnangut nende pangaarvete arestimise või 250kroonise kohtutäituri tasu kohta. ?Täitevametnikud. Parajad ilakotid ja vusserdajad? Tunnen kaas ohvritele,? kõlab üks kümnetest kommentaaridest trahve välja nõudvate kohtutäiturite aadressil. Selline seisukoht kõlas internetiportaali Delfi kommentaariküljel, mis on oma tsenseerimata sõnavõttude tõttu peldikuseina kuulsuse saavutanud.

Kohtutäitur Valdo Lips on üks neist 64 ?vusserdajast?, kes otsustas omandatud juriidilist kõrgharidust kohtutäituri ametis rakendada.

Lips räägib, et inimesi on igasuguseid. Stiilseima sõimukirja autorit Kohtutäiturite Koja juhatuse liige Lips ei paljasta, küll aga räägib ta naerdes, et kirjavigadega tekstis nimetati teda ?erudeeritud pürokraadiks?, kes saatvat võlgnikule liiga palju pabereid. ?Jahmunud Teie saadetud paberikuhja ees? Ajab naerma, et nõuate täitekulu?,? loeb Lips kirja ette.

Mõni kiidab täituri juurde vastuvõtule tulles, et on ikka hea, et sellised kohtutäiturid olemas on. Mõni sõimab. ?Telefoni teel on tihti inimesed esimesel hetkel konfliktsed, aga ma olen siiski suutnud neile selgeks teha, et täitur pole milleski süüdi,? ütleb endine profikorvpallur Valdo Lips, kes praegu õpib Õigusinstituudi magistrantuuris juurat. Lips ei leia, et võlgnikud vääriksid halvustavat kohtlemist. Kui politseinik suhtub tihti veel süüdi mõistmata kahtlusalusesse juba ette kui kurjategijasse, siis kohtutäiturite leksikonis puudub väljend ?no mis temast tahta, võlgnik ju?.

?Inimesed ei saa aru, et kohtutäitur ei ole kellegi esindaja,? püüab Lips selgusele jõuda selles, miks kohtutäitureid ei sallita.

Kohtutäituri teenistus on korralik. Lips alustas ametit 1. märtsil, mil jõustus ka tema tööd reguleeriv seadus. Käesoleval nädalal peab Lips ennast käibemaksukohustuslasena arvele võtma ? see tähendab, et enne oktoobri lõppu saavutab ta veerand miljoni kroonise käibe, mis teeb tema kuukäibeks veidi üle 33 000 krooni.

Kümme tuhat sellest kulub kuus keskmiselt kontorikuludele, koos samas ruumis tegutseva kohtutäiturist partneriga kahe peale palgatud assistendi töötasule ning mobiiltelefoni arvetele. Järelejäävast 23 000 kroonist maksab Lips kolme aasta vanuse Mitsubishi Lanceri liisingu, kütusekulu, kindlustused ning makse maha arvestades jääb talle veel ligi 10 000 krooni palka puhtalt kätte. Koos maksuvabade hüvedega isikliku auto ja kinnimakstud telefoniarvete näol on tegu korraliku spetsialisti palgaga. Kohtutäiturite maksustamisel kehtivad füüsilisest isiku ettevõtja ehk FIE nõuded.

?Advokaadipalga võiks saada,? teatab Lips, muiates ise oma lause peale, sest ka advokaatide töötasud on väga erinevad. Samas teab ta, et on temast märksa rohkem teenivaid kohtutäitureid.

Tallinna liikluskorralduskeskus valis tänavu aprillis väljastatud, kuid õigeaegselt tasumata tallinlaste parkimistrahvide sissenõudjaks vaid täiturid Mati Kadaku, Urmas Tärno ja Hannes Järvala, kes lausa upuvad töö sisse.

Iga nõude pealt teenib täitur 250 krooni, hinnanguline kuukäive tuleb ainuüksi trahvide pealt 170 000 krooni. Tallinnas on viimase poole aasta jooksul välja kirjutatud keskmiselt 7500 parkimistrahvi, neist vähemalt pooled on välja kirjutatud Tallinna või Harjumaa elanikele. Liikluskorralduskeskuse andmetel saavad kolm täiturit enda kätte kuus keskmiselt umbes 680 nõuet, mis ka ära makstakse.

Liikluskorralduskeskuse juhataja Vello Koonik kinnitab, et täiturid valiti suvaliselt. ?Kes ees, see mees, pakkusime ilma avansita asjade ettevõtmist,? lausub Koonik.

Liikluskorralduskeskuse värskete trahvide sissenõudja Urmas Tärno kinnitab, et 170 000kroonine käive on ülepaisutatud. ?Arvud pole õiged, need on utreeritult võetud,? sõnab ta. ?Kui kuukäive isegi oleks nii palju, võtame sealt maha bürookulud, viie inimese palgad ja maksud, siis ei jääks kuigi palju alles,? räägib Tärno. Tema kinnitusel jõuab ta tööle hommikul kell kuus ning lahkub tund või kaks enne südaööd. ?Täituritöö on üks raskemaid töid juristile,? sõnab ta.

Tärno on pettunud suhtumises kohtutäituritesse. ?Ajakirjanikud küsivad arvamust ja siis kirjutavad halvustava artikli, õigemini nad ei küsigi,? teatab Tärno. ?Räägitakse ainult parkimistrahvidest, miks ei kirjutata näiteks tänulikest klientidest, kes efektiivselt oma raha kätte saavad,? ütleb ta. ?Mul pole valikut, ma pean ka ühe trahvi pärast vara arestima,? räägib Tärno, tuletades meelde juhtumi, kus tõepoolest arestiti alla tuhande kroonise trahvi pärast inimese auto, kuna tal polnud isegi pangaarvet, kust raha kätte saada.

Tärno oma igakuist tulu ei avalikusta. ?Ma ei ole seitsme kuu jooksul ühtegi krooni välja võtnud,? sõnab varem juristina elatist teeninud kohtutäitur.

Ka Lips tunnistab, et korraliku palga nimel tuleb ka kõvasti tööd rabada. ?Alguses olin ikka laupäeviti ja pühapäeviti ka kella kaheksa-üheksani õhtul tööl, nüüd puhkan neil päevadel,? räägib ta. Praegu teeb mees umbes kümnetunniseid tööpäevi.

Erinevalt tavainimese arvamusest, et kohtutäitur käib vaid pangast raha välja võtmas, on täituril tohutu hunnik paberimajandust. ?Aktide koostamine, kaebuste lahendamine, inimestega suhtlemine,? loetleb ta tööülesandeid. Parkimistrahvid on vaid osake tööst, palju on suuremaid ja mahukamaid juhtumeid, mis nõuavad ka suuremat pühendumist.

Miks Lips hakkas täituriks, keda inimesed pangaarvete kallal käimise tõttu vihkavad? Lipsu sõnul ei ole pangaarvete arestimine midagi uut. Lihtsalt varem käis justiitsministeeriumi täitevosakonna alamakstud ametnike puhul niivõrd intensiivne töö üle jõu. ?Eestis on kõik asjad juba valmis, tahaks aga olla uue asja juures, reform on väljakutse,? sõnab ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing