Millal tuleb euro Eestisse?

Viimaste kuude ja eriti viimase nädala vältel on Eesti rahareform uuesti tõusnud maailma juhtivate väljaannete ? viimati 25. jaanuari Wall Street Journal Europe?i ? lehekülgedele. Juba mõnda aega kestnud debatis on arutatud võimalust, kas 8 aastat valuutakomitee süsteemi kasutaval Eestil on võimalik eurot kavandatust varem kasutusele võtta. Jutt on seejuures 2002. aastal käibele tuleva euro ülevõtmisest arveldus- ja maksevahendina Eestis enne Eesti liitumist Euroopa Liidu ja Euroopa majandus- ning rahaliiduga.

Küsimus on jõudnud ka Europarlamenti, mille poolt Eestiga moodustatud ühiskomitee kaasesimees Per Stenmarck on äsja teinud ettepaneku vastavat küsimust ühiskomitee järgmisel istungil arutada, selleks ka eksperte kaasates.

Kuna Eestis pole antud küsimust veel tõsiselt arutatud valitsuserakondades, koalitsioonis ega valitsuses, sain seda Brüsselis esitada mitte ettepanekuna, vaid küsimusena: kas teemaga on üldse mõtet tegelema hakata? Vastus sellele küsimusele oli nii komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeni kui komisjoni presidendi Romano Prodi poolt jaatav. Sellele viitab ka nõusolek kaasata ELi eksperte küsimuse edasisse läbitöötamisse.

Prodi pidas paljutõotavaks ideed euro kui makse- ja arveldusvahendi varasest kasutuselevõtust Eestis, kui saavutatakse vastav kokkulepe ELi ja Eesti vahel. Samas välistas ta Eesti saamise Euroopa majandus- ning rahaliidu liikmeks teisiti kui rahaliidu lepingu kirjatähte täpselt jälgides. (EPL, 28.01.2000)

Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele, sh Maastrichti leppele saab euro käibele võtta pärast seda, kui riik on olnud kaks aastat Euroopa Liidu liige. Euro kasutuselevõtt on seotud oma reeglistikuga ja see on praegune olukord. Eesti kroon kehtib senikaua, kui Eesti on vähemalt kaks aastat ELis olnud ja tõestanud oma majanduse suutlikkust. See on Eesti eelis, et kroon on seotud jäigalt euroga. Protsess kiireneb, kui see on teiselt poolt vastuvõetav. Tegemist on aga vaid teoreetilise eelisega ja spekulatsiooniga. Keegi ei saa võtta teise riigi valuutat käibele, kui selleks pole nõusolekut. Enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga pole see võimlik. (ÄP Online, 19.10.2001.)