Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti elanikud pühendavad järjest enam aega meediale

Mari-Liis Eensalu 23. oktoober 2001, 00:00

Erinevates meediatüüpides on arengud olnud siiski erisuunalised. Kui raadio kuulamine ja päevalehtede lugemine on veidi kahanenud võrreldes 8 aasta taguse tasemega, siis televisiooni, ajakirjade ja interneti kasutus on lisanud kogu meediale kuluvat tähelepanu ja aega.

Meediakasutuse muutumine on ennekõike seotud muutuvate võimaluste ja pakkumisega. Kui 1993. aastal oli võimalik vaadata ühte täisprogrammiga eestikeelset telekanalit, siis selle aasta kevadel oli valida nelja kanali vahel. Ajakirjade turule on lisandunud näiteks suure loetavusega Kroonika. Ja internetti kasutas 1993. aastal ilmselt väga üksikutest koosnev valitud seltskond. Ajalehti on samal ajal aga jäänud vähemaks.

Emori Tele- ja Raadioauditooriumi Päevikuuringu andmed on näidanud, et võrreldes 1993. aastaga kulutame me praegu iga päev umbes pool tundi rohkem televiisorile kui siis. Näiteks augustis 2001 kulus eestimaalastel teleri ees keskmiselt 3 tundi 52 minutit päevas (mis on isegi veel suviselt madal tase, märtsis oli see 4 tundi 20 minutit). Rohkem on televiisorit hakanud vaatama kõik elanikkonna rühmad, aga eriti puudutab see neid, kellel on rohkem aega: vanemaid, üle 50?aastaseid inimesi.

Ka ajakirjade turule on lisandunud võrreldes 1993. aastaga suur hulk väljaandeid. 1993. aastal ei ilmunud sellisel kujul kui praegu veel Kroonikat ega samuti viie loetavama ajakirja hulka kuuluvaid ajakirju ?Anne? ja ?Pere ja kodu?. Valiku mitmekesistumine on ka siin kaasa toonud aktiivsema lugemise. Kui 8 aasta eest luges vähemalt ühte Eestis ilmuvat ajakirja 66, nüüd teeb seda Emori läbiviidava Eesti Meediauuringu andmetel 84 eestimaalastest. Ajakirju loetakse peamiselt selleks, et saada infot inimeste eraelu, moe, kodu sisustamise ja terviseteemade kohta.

Ajalehtede lugemine, on vastupidi, veidi vähenenud, nagu ka üleriigiliste päevalehtede arv. Vähemalt ühte üleriigilist päevalehte luges 1993. aastal 78 eestimaalastest ja 2001. aasta augustis 73 eestimaalastest. Üleriigilisi päevalehti ilmus 1993. aastal üheksa ja nüüd on alles kuus lehte.

Emor on mõõtnud interneti kasutust regulaarselt alates 1997. aasta sügisest, kui internetikasutajaid oli 10 15?74aastastest elanikest. Interneti kiire areng ja järjest suurenevad võimalused on internetikasutajate hulga kasvatanud 36ni. Interneti oletatav konkurents trükimeediaga muutub kasutajaskonna laienemisega järjest tõenäolisemaks, kuid täna ei ole see veel väga olulises osas realiseerunud. Näiteks augustikuise Gallup e-Ratings uuringu andmetel ulatus erinevatel eestikeelsetel üleriigilistel päevalehtedel nende lugejate osakaal, kes luges väljaandeid ainult interneti vahendusel 2,2st kuni 6,4ni vastava väljaande kogu lugejaskonnast. Siiski on eksklusiivselt interneti kasutajate kõrval suur hulk erinevate kanalite kombineerijaid, kelle jaoks internet ei välista trükiväljaannete kasutamist, kuid mitmekesistab nende meediapilti.

Ajalehtede internetiväljaannete kõrval pakub internet ka alternatiivseid infoallikad nagu portaalid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing