Suhtekorraldus on Eestis veel vähe levinud

Kaja Tampere 23. oktoober 2001, 00:00

Vaid 1,6 Eesti ettevõtetest kasutab aktiivselt suhtekorraldust ja 3 turunduskommunikatsiooni, näitab suhtekorralduse leviku ja kasutuse kohta 2001. aastal Eesti organisatsioonides läbi viidud uuring.

Uuringu valim koostati Eesti Ettevõtete Telefoniraamatu põhjal. Telefoniraamatu müügiagentide sõnul hõlmab nende andmebaas ca 35 000 Eestis tegutsevat asutust, organisatsiooni, ettevõtet. Telefoniraamat sai valimi aluseks võetud sellepärast, et sinna annavad enda kohta infot organisatsioonid ise ning sealse representatsiooni puhul peaks enamasti olema eelduseks, et tegemist on mingilgi määral tegutsevate organisatsioonidega.

Uuringu esimese ringi valimi moodustas 262 firmat, kellest suhtekorraldusfunktsiooni kasutas aktiivselt vaid 1 firma. Teisena laiendati küsitletute ringi organisatsioonidele ja ettevõtetele, kes olid ennast mingil viisil telefoniraamatus esile tõstnud (esinesid koos logoga, kasutasid enda esiletõstmiseks suuremat kirja?rifti või kasti). Selle printsiibi järgi küsitleti 1980 organisatsiooni ? nii äriettevõtteid, riigiasutusi, mittetulundusühinguid, kui ka haridus? ja kultuuriasutusi. Küsitletutest vaid 1,6 kasutas suhtekorraldusfunktsiooni aktiivselt ja süstemaatiliselt ? kas siis osteti teenust sisse konsultatsioonifirmalt või oli tööle palgatud pressiesindaja, avalike suhete juht või nõunik. Küsitletutest 3 kasutas valdavalt turunduskommunikatsiooni teenust ja reklaami. Ca 4 uuringusse valitud oragnisatsioonidest kasutas suhtekorraldust ja turunduskommunikatsiooni harva, või üksikutel juhtudel, kui tekkis otsene vajadus midagi müüa või muuta.

  • Süsteemsemalt kasutavad PR-i suurettevõtted ja riigiasutused. Suhtekorraldusfunktsioonile pöörasid suuremat tähelepanu suurettevõtted ja riigiasutused, mis moodustasid 95 kõikidest PR funktsiooni rakendajatest. Samuti esines suhtekorraldust rohkem organisatsioonides, kus oli välisosalus või mis olid mõne välisettevõtte Eesti filiaaliks ? 87 PR funktsiooni rakendajatest olid välisosalusega ettevõtted või välisettevõtete Eesti filiaalid. Valdavalt tõlgendasid küsitletud suhtekorraldust meediasuhetena. Vähem nähti organisatsioonile kasu sisekommunikatsiooni ja kriisikommunikatsioonisuhte arendamisest. Vaid üksikutes suurettevõtetes mõisteti suhtekorraldusfunktsiooni strateegilist kasu organisatsioonile tervikuna ja arvati, et selle abil saab organisatsiooni muuta efektiivsemaks: 10 funktsiooni rakendajatest realiseerib PR tegevust strateegiliselt, maksimaalselt valdkonna erinevaid alaliike arendades ja meeskonnatööna.

  • Eelistatakse ?mitmevõistleja? tüüpi suhtekorraldajaid. Enamus PR ja turunduskommunikatsiooni funktsiooni kasutatavatest organisatsioonidest arvas, et kogu suhtekorraldustöö tegemiseks piisab ühest, äärmisel juhul kahest inimesest ? 90 suhtekorradusega tegelevatest organisatsioonidest ei pidanud vajalikuks suhtekorraldusosakonna loomist. Ootused suhtekorraldaja suhtes olid primitiivsed ning enamus organisatsioone ei osanud suhtekorraldajat oma organisatsioonis adekvaatselt näha.

  • Eesti suhtekorraldusel on hulgaliselt võimalusi arenemiseks. Uuring näitab, et teadlikku kommunikatsioonijuhtimist, mis on orienteeritud sümmeetriale suhetes ja kommunikatsioonis ning fokusseeritud organisatsiooni erinevatele sihtrühmadele, Eestis veel väga laialt kasutusel ei ole. Senine tagasihoidlik levik annab aga suurepärase võimaluse suhtekorralduse kiireks ja jõuliseks arenguks Eestis lähiajal. Oodata on ka suhtekorraldajate professionaliseerumist. Võib väita, et vaatamata arenenud demokraatlike riikide suhtelisele edumaale PR valdkonna arendamisel post-kommunistlike riikide ees, on Eesti suhtekorraldus väga jõuliselt liikumas eetilise, tasakaalustatud ja integreeritud kommunikatsioonijuhtimise suunas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing