Koalitsiooni erimeelsused ei päästa maksulöögist

Inge Rumessen 24. oktoober 2001, 00:00

Rahanduskomisjoni liige reformierakondlane Meelis Atonen, kel on võeud üle 600 000 krooni suurune eluasemelaen Hansapangast, toetab vaatamata mitme riigikogu liikme ettepanekule tõsta piirmäära 100 000-le siiski 50 000kroonist piiri. ?Ühtegi seadust ei tohi teha konkreetsele inimesele mõeldes ja eriti suur patt on, kui seadusandja arvestab seadust tehes iseenda olukorda,? sõnas Atonen. Kuigi tema erakonnakaaslased Andres Lipstok ja Toomas Vilosius koos keskerakondlase Liina Tõnissoniga pooldavad piirsumma tõstmist 100 000 kroonile, toetab enamus reformierakonna fraktsioonis seadusemuudatuse praegusel kujul vastu võtmist.

?Kui koalitsioon suudetakse koondada ühe kepidistsipliini alla, siis see võetakse vastu rahandusministri soovitud kujul,? prognoosis Liina Tõnisson. ?Aga kui koalitsioonis tekkinud lõhed laienevad ka sellele eelnõule, siis võib loota, et aktsepteeritakse mõningaid muudatusi, sest ka koalitsioon ise on teinud ettepanekuid piirmäära tõstmise osas, leides 50 000 olevat ebanormaalselt väikse.?

Kui riigikogu täna rahandusministeeriumi algatatud seadusemuudatuse heaks kiidab, saab ülejärgmisel aastal tulu deklareerides maha arvata vaid need eluaseme- ja õppelaenu intressid, koolituskulud ning pensioni kolmanda samba sissemaksed, mille kogusumma jääb alla 50 000 krooni aastas. Teisele lugemisele mineva eelnõu järgi ei tohi mahaarvatav summa ületada ka 50 füüsilise isiku aastasest maksustatavast tulust.

Reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul ettepanek tõsta piirmäär 100 000-le ilmselt toetust ei leia. ?Mõõdukad ja Isamaa on sellele vastu ja vastu on nad ka minu ettepanekule lükata juriidiliste isikute vaheline dividendide maksustamine aasta võrra edasi,? ütles Ligi, kes ise küll toetab piirmäära tõstmist. ?Peamine põhjus on see, et kolmanda pensionisamba toetused on välja arendatud selle teadmisega, et mahaarvamised on niisugused ja see muudatus häirib keskkonda.?

Rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul pole Isamaaliidu fraktsioon veel ühtset seisukohta kujundanud ja arutab seda täna hommikul. ?Ma ise küll toetan jätkuvalt seda, et limiiti mitte kehtestada ja jätta mahaarvamiste piiriks 50 maksustatavast tulust.?

Rahvaliitlane Jaan Pöör ütles, et nende fraktsioon hääletab ilmselt siiski pakutava variandi poolt. ?Ma küll arvan, et riik peaks olema küllaltki stabiilne ning ei tohiks ühtesid soodustusi, mille alusel rahvas on oma elu planeerinud, väga tihti muuta,? ütles Pöör.

Keskerakondlase Olev Raju kinnitusel pooldab fraktsioon igal juhul limiidi tõstmist, tema ettepanekul kas või 75 000ni. ?See pole põhjendus, et inimesi, keda muudatus puudutab, on ainult poolt protsenti elanikkonnast, sest korrutades selle pereliikmete arvuga, ei ole sugugi enam nii vähe.?

Pangad prognoosivad seoses laenutähtaegade pikenemise ja toodetega, mis muudavad pikaajalised laenud kasulikumateks, eluasemelaenu summade suurenemist.

?Eluasemelaenude maht on kevadest jõudsalt suurenenud,? ütles Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. Tema hinnangul vähendab muudatus usku pikaajalise säästmise mõttekusse, muu hulgas hakatakse kahtlema säästmisotsuseid mõjutavate seaduste stabiilsuses üldse. ?Eriti oluline on piirangu mõju juhul, kui üheaegselt makstakse õppemaksu, tagastatakse eluasemelaenu ja soovitakse samas ka säästa. Sel juhul võivad olla nii õppemaks kui ka laenusumma suhteliselt mõõdukad ? seega ei saa kindlasti väita, et muudatus puudutab vaid väga väikest osa elanikkonnast.?

___________________________________________

17.10.2001 Maksulöök võib ära jääda

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing