Maa hindamine vajab põhjalikumat seletust

24. oktoober 2001, 00:00

Arvan, et kriitika turmtuli maa-ameti kui maa korralise hindamise läbiviija aadressil on tingitud sellest, et maa-amet ei ole lihtsalt selgitanud algtõdesid, mis on maa väärtus ja maa hind. Tänasel päeval räägime maa väärtuse ümberhindamisest.

Teatavasti määrab kauba hinna pakkumise ja nõudluse vahekord. Maa on kaup ja sellel kaubal on väärtus. Maa kui kauba väärtus mere ääres või suurlinnas ei sõltu aga mitte tema boniteedist, huumuskihi tüsedusest ega niiskusre?iimist vaid tema asukohast. Maa väärtus suurlinnades ning rannikualadel on 1996. aastast, mil toimus viimane korraline hindamine, oluliselt tõusnud ning uute väärtuste objektiivne kajastamine vajalik ja möödapääsmatu. Seega pole mõtet kritiseerida maade hindajat ja hindamisprotsessi vajalikkust. Eristada tuleb maa väärtuse ümberhindamist ning hilisemat maksustamist.

Maa korralise hindamise tulemused on vaid üheks komponendiks kogu võrrandis maamaksu suuruse üle, lõppkokkuvõttes otsustab iga vald ja linn ise. Seadusandja on ju igale linnale ja vallale andnud õiguse kehtestada maksumäär vahemikus 0,5-2,0 , välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa, mille maksumäär on 0,3-0,1 maa maksustamishinnast aastas.

On olnud kuulda ka uusi ettepanekuid, näiteks tõsta ülemmäära 2,5 ning samuti on pakutud võimalust viia alampiir 0ni .

Kui käesoleva ajani on paljudes linnades ja valdades rakendatud 1,2-2,0 maksumäära, siis saaksid omavalitsused põhimõtteliselt vähendada maksumäära nii, et maade ümberhindamise tulemus maksukoormust praktiliselt ei kasvataks.

Hetkel on maamaks üks väheseid makse, mis laekub 100 kohalikku eelarvesse ja vabatahtlikult ei loobu ilmselt ükski omavalitsus oma tulubaasist.

Äripäeva toimetuse soovitatud maamaksust loobumise korral tuleks leida muud allikad eelarve täitmiseks. Summad, mis maamaksust laekuvad ei ole väikesed. Nii on tänavu riik eelarves arvestanud kokku 290 mln kr laekumisega, millest kuuendik ehk ca 53 mln laekub riigilt, kui suurimalt maaomanikult.

Maaomaniku ja vallavanemana arvan, et maade väärtuse ümberhindamisega ei tehta karjuvat ülekohut. Pean tunnistama, et tänu majanduse elavnemisele on paljude varanduslik seis paranenud ilma, et selleks erilisi pingutusi oleks tehtud. Kinnisvara omamine mere ääres või suurlinnade ümbruses on selle parimaks näiteks.

Teine küsimus on, kas maade ümberhindamise metoodika andis kõikjal õiglase tulemuse või mida riik edaspidi üldse peaks maksustama .

Arvan, et maa hinnast määravam on asjaolu, kuidas kohalik omavalitsus analüüsib ja kehtestab maksumäära nii, et oleks tagatud eelarve laekumine. Maamaksu suurendamist ei saa käsitleda repressioonina kohaliku maakasutaja suhtes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing