Turvalisus on Põlvamaa edu pant

Põlva politseiprefekt Elmar Nurmela on kinnitanud, et Põlva oli, on ja jääb Kagu-Eesti turvalisemaks maakonnaks. Paraku näitavad arvud muud. Tänavu üheksa kuuga registreeriti Põlvamaal 961 kuritegu, mullu samal ajal oli see 735. Kuritegusid avastati Põlvamaal samal ajal 392, mis on 137 võrra enam kui mullu samal ajal. Põlvamaast tunduvalt suurema elanike arvuga Valgamaal registreeriti üheksa kuuga 894 kuritegu, mis on mullusega võrreldes enam kui saja võrra vähem.

Parandamaks olukorda käiski prefekt Nurmela maakonna ettevõtjatele välja mõtte luua ühine turvalisusega tegelev sihtasutus. Nurmela sõnul on ettevõtjate kaasamine maakonna turvalise tagamiseks ülioluline, sest politsei on suures osa oma võimalused juba ammendanud. Nii on viimase paari aasta jooksul siinsete politseinike töömaht praktiliselt kahekordistnud ning paratamatult võitleb politsei ikkagi tagajärgede, mitte põhjustega.

Ettevõtjate kaasamine aitaks aga rohkem tegeleda just ennetusliku tööga. Räpinas on juba politsei koostöös kohalike ettevõtjatega loonud MTÜ Räpina Korrakaitse, mille vahenditest rahastatakase linna videovalvet. Linnapea Meelis Mälbergi hinnangul on peamine see, et ettevõtjad on arusaanud, kuidas turvalisus mõjutab nende majandustegevust.

Seni on Eesti elanikud seostanud Põlvamaad sõnaga turvalisus, kuid igavesti ei pruugi see niiviisi jääda. Kui maakond kaotaks turvalise piirkonna maine, oleks see viimane naelahoop maakonna kirstukaande, sest siis ei jätaks turistid siia enam oma raha ega tuleks ka investeeringud. Mõelgem, paljud meist teavad, et Ida-Virumaal asuv Ontika paekallas on üks eriilmelisemaid Euroopas. Arvan, et mitte väga paljud. Küll aga teame kõik, et Ida-Virumaa on ohtlik kant, kuhu igaks juhuks pole mõtet oma nina toppida.

Autor: Sander Silm