Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome tööjõupuudust Eesti leevendada ei suuda

Sirje Rank 25. oktoober 2001, 00:00

Kui praegu kolib Soome elama ja tööle 700?800 eestlast aastas, siis Euroopa Liitu astumise järel, orienteeruvalt aastal 2005 kasvab nende arv 1500-le, ilmneb Soome tööministeeriumi teisipäeval avaldatud uurimusest.

See number on nii väike, moodustades alla 8 kogu sisserändest Soome, et ?seda õieti ei märkagi?, ütles uurimuse autor Kari Hietala.

Pealegi hakkab eestlaste väljarände ind juba 2010. aastal raugema, kuna madala sündimuse tõttu saab selleks ajaks Eestist tööjõudu importiv riik. Nii hakkab Eesti Soomega tööjõu pärast konkureerima just samal ajal, kui Soome vajaks pensionile siirduvate inimeste asemele värsket tööjõudu. Juba aastal 2010 tuleb Soome rohkem poolakaid kui eestlasi.

Siiski on Soome valitsus otsustanud erinevalt Taanist ja Rootsist piirata Eesti tööjõu vaba liikumist ning seda vähemalt kahe aasta jooksul Eesti ELi astumisest alates.

?Parem ettevaatlik olla,? ütles Soome tööminister Tarja Filatov. ?Ehkki see võib olla liigne ettevaatus.?

Hietala sõnul piirab väljarännet seegi, et Soomes on tööd pakkuda eelkõige kõrgharidusega ning tehnoloogia ala spetsialistidele. Need inimesed, kes meeleldi paremat elu otsima läheksid, nagu põllumajanduses tööta jäänud inimesed, peavad Hietala sõnul pettuma. ?Kasinamate kutseoskustega inimestele praegusel tehnoloogia arenguperioodil püsivat tööd pakkuda ei ole.?

Hietala prognoos läheb kardinaalselt lahku Soome ametiühingute mõne aja tagusest uurimusest, mille järgi piiri avamine viiks Eestist Soome sadu tuhandeid inimesi.

Soome Ametiühingute keskliit SAK suhtub praegugi numbrisse 1500 skeptiliselt. ?Julgen väita, et üksi suveperioodil on samapalju eestlasi Soomes mustalt tööl,? ütles SAKi osakonnajuhataja asetäitja Matti Viialainen Kauppalehtile. Hiljuti ähvardas Soome ehitusliit Turus streigi korraldada, kui ilmnes, et Eesti müürseppadele maksti vaid 25 marka ehk 65 krooni tunnis.

Ostujõuga korrigeeritud palgatase on Soomes praegu 3,3 korda suurem kui Eestis. See annab Hietala sõnul alust ennustada, et populaarsust võidab eelkõige üle lahe töölkäimine, kus töönädal möödub Soomes ning nädalalõpp Eestis. See võimaldab palgatasemete vahest kõige paremini kasu saada. Helsingin Sanomat kirjutab, et eestlastele kõige tavapärasemate ametite puhul ? bussijuhid ja sanitarid ? oleks aastapalk sellisel juhul 156 000 krooni võrra suurem.

Uurimuse järgi hakkab sisseränne Soome oluliselt suurenema selle kümnendi lõpus, kui elanikkonna vananedes kasvab nõudmine tööjõu järele. Kindlasti puudutab see hoolekandeasutuste töötajaid, kuid suurte vanusegruppide pensionile jäämine avab võimalusi teisteski valdkondades. Just siis kasvab ka Eestis nõudmine tööjõu järele, mis analüüsi järgi peaks palgavahed tasandama .

Järgmise kümnendi alguses oleks kogu sisseränne Soome 27 500 inimest aastas praeguse 15 000 asemel. Üle 86 sellest tuleks väljastpoolt ELi kandidaatriike. Arvestatavat sisserännet ennustab Hietala Venemaalt.

ELi kandidaatriikidest muutuvad Hietala hinnangul väljarändega riikidest sisserändemaadeks esimesena Sloveenia, T?ehhi, Eesti ja Ungari. Majanduskasvust ja otseinvesteeringutest tingituna toimub pööre juba sel kümnendil. Teises rühmas on Slovakkia, Poola, Läti ja Leedu ning viimases Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing