Odav paradiis

Tõnu Ojala 26. oktoober 2001, 00:00

Eesti numbrimärgiga auto nägemine paneb Krimmis kulme kergitama ? enamasti tähendab välismaa numbriga auto Venemaalt või Moldovast tulnut. Eesti pannakse Läti ja Leeduga ühte patta ? üks Pribaltika kõik ning kahetsetakse, et siit kandist sinna nii vähe inimesi satub. Kaheksa Krimmis veedetud päeva jooksul hakkas silma kaks Eesti numbrimärgiga autot, lisaks mõned Läti ja Leedu omad. Ilma autota jääb Krimmis palju nägemata ? et põhilised vaatamisväärsused üle vaadata, tuleks kohapeal läbida ca 500 km.

Tänane Krimm on kui Monaco ja Kopli ristsugutis. Seejuures teeb lõunarannik kiireid samme Monaco suunas, Sevastopol ja Simferopol seevastu meenutavad rohkem Koplit.

Jalta kaldapealsel, mis millegipärast ikka V. I. Lenini nime kannab, säravad tuntud Lääne kaubamärgid, tegutseb tipphotell Oreanda, restoranide hinnatase on võrreldav Tallinna omaga ? linn nagu linn ikka. Hoopis põnevamad on väiksemad kohakesed, nt õhtupimeduse saabudes kottpimedaks muutuv ülikitsaste tänavatega Gurzuf või teisel pool Karumäge asuv Partenit, mida aastate eest Frunzenskoje nime all tunti.

Hea ülevaate lõunarannikust saab merelt ? laevad kurseerivad tihedalt, peatudes kõigis olulisemates asulates. Seejuures ei pruugi sõiduplaan midagi tähendada ? tagasisõiduks Pääsupesa juurest Gurzufi piletit küsides väitis piletimüüja, et see laev Jaltast edasi ei sõida. Mis teha, eks sõidame siis Jaltasse, otsustasime. Seal aga selgus, et laev läheb edasi küll ja kokkuleppel laevapersonaliga (neile piletiraha peo peale makstes) jõudsimegi Gurzufi.

Rohelusse uppuvas Partenitis asub delfinaarium, kus lisaks kolmveerand tundi kestva ja 13 grivnat maksva etenduse jälgimisele saab pärast 10 grivna eest koos delfiiniga pildistada ning 50 grivna eest ka koos delfiiniga ujuda. Delfinaariumid on ka Jaltas ja Karadagis.

Krimmi ühe sümboli Pääsupesa juures tuleb meelde Ostap Bender, kes mitte millegi eest pileteid müüs. Ukraina kubiseb tänapäeva Benderitest, ka juurdepääs Pääsupesale maksab kaks grivnat. Hoones endas asub Krimmi olude kohta ülekohtuselt kallis (Tallinna hinnatase) Itaalia restoran, targem on einestada samas kõrval terrassil asuvas vabaõhurestoranis, kus vaade parem ning hinna ja kvaliteedi suhe mõistlikum.

Krimm on oblasti staatusest välja võidelnud autonoomse vabariigi staatuse ja see kajastub ka liiklusmärkidel. Erinevalt ülejäänud Ukrainast on Krimm kakskeelne ? ukraina keelele lisandub ka vene keel. Mõnel pool kohtab ka ladina tähtedega teeviitu. Ehkki Krimmi on tagasi pöördunud tuhanded sealt omal ajal küüditatud krimmitatarlased, nende keeles silte siiski ei ole.

Majutusega probleeme ei teki. Korteripakkumisi tehakse nii maanteel kui ka linnades, maksta tuleb dollarites. Tipphooajal saab kõigi mugavustega kahe- või kolmetoalise korteri 30 dollariga ööpäevas. Sama raha eest võib üks inimene sada öömaja ka pansionaadis, aga see ei tähenda veel meile harjumuspäraseid standardeid.

Krimmi valuutavahetuspunktid tunnistavad kolme valuutat: USA dollarit, Saksa marka ja Vene rublat ning vahetuspunkte on tohutult ? nii ametlikke kui mitteametlikke.

Omaaegsest Gorbat?ovi kuiva seaduse põhjustatud kaosest on Krimmis üle saadud. Krimm on uhke oma portveinide üle, neid on targem osta kauplustest ? lahtist veini ostes võib sattuda tont teab millele, pudelites vein kipub aga tänavamüüjatel poes müüdavast kallim olema. Muudest kohalikest jookidest väärib proovimist Krimmi palsam ? 40kraadine liköörisarnane magus naps.

Lisaks merele ja mägedele on Krimmis ohtrasti koopaid. Meie külastasime Marmorkoobast. Koopani jõudmiseks tuleb sõita pikalt mööda kehvi kruusateid, aga elamus on seda väärt. Teel tuleb taas peatuda looduskaitseala algust tähistava tõkkepuu ees ning maksta. Asjaolu, et nelja inimese eest kahe grivna tasumisel antakse vastu kaks 10kopikalist piletit, ei pane pärast mitut Ukrainas veedetud päeva enam imestama.

Keelumärke on Krimmis ohtrasti ja kui pole päris selge, mis seal taga, sisse sõita ei maksa. Krimm on alati olnud riigiisade lemmikpaiku ja ka Ukraina president Leonid Kut?ma on endistes NLKP sekretäride dat?ades sage külaline. Kut?male treppi sõita ei soovitaks!

Iga keelumärgi taga ei peitu kindlasti kohalikke riigiisasid. Tundub, et märkidest möödasõit on seotud autoga ? mida kangem masin, seda rohkematest märkidest mööda sõidetakse.

Praegu on Krimm veel väga hinnasõbralik, ilmselt on aja küsimus, mil lääne turistid Krimmi üle ujutavad ja hinnataseme üles kruvivad. Hetkel lääne turistide vastuvõtuks valmis ei olda ? ei osata võõrkeeli ning napib lääne standarditele vastavaid mugavusi. Et olukord on muutumas, annavad tunnistust esimesed eurotasemel hotellid ja erapansionaadid, mille hinnad juba hoopis teisest klassist.

Fotod: Tõnu Ojala

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing