Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad seavad sulle rahalõkse, ära sisse kuku!
Ühispank hakkab alates esmaspäevast Magnetiseerima! Meie järelmaksukaart on kõige soodsam! Sampo järelmaksu saab kasutada pangaülekandeks ja sularaha võtmiseks! Soodustuse saamiseks piisab Ego kaardi esitamisest ? ostad lilli või mööblit! Selliseid lööklauseid kuuled raadiost, näed reklaamtulpadel, loed lehest ? pangad on alustanud võimsat kampaaniat, et kliente koorida. Uute järelmaksukaartidega tulevad turule Sampo Pank ja Ühispank. Hansapank lisas oma vanale Egole värvi, et konkurentidele mitte alla jääda.
Kuigi kõik pakkumised võivad esmapilgul tunduda vägagi ahvatlevad, on igal juhul tegemist pankade ülesseatud lõksudega ? astud korra sisse, lõpuks avastad end eluaegses võlaorjuses.
Pangad on kahepalgelised, ses kahelda ei maksa ? sõnades kutsuvad nende juhid, nt Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, inimesi säästlikkusele, teod on aga suunatud sellele, kuidas inimesi laristama panna.
Kui kaarditurgu vaadata, siis kliendi seisukohast on kindlasti parem olukord, kus peale Hansapanga kaartide on teisigi valida ning klientide ja nende raha pärast võisteldes muutuvad soodsamaks ka pankade poolt neile pakutavad tingimused.
Ikka ostetakse osa vajalikke kallimaid kaupu liisingu või pangalaenuga, näiteks korterit täna teisiti soetada on võimatu. Ja kui korteris mööblit pole, ei saa inimesele öelda, et ära osta. Aga ega rohkem plusse end kaardivangistusse andmisel polegi, kui ehk veel see, et järelmaksukaardiga on mugav oste teha.
Samas petab kaart inimese ära ? saad kauba kohe kätte ja maksad tasapisi, korraga välja käies tühise summa, aga kokku maksad tublisti rohkem, isegi kui näiteks laenu võttes.
Näiteks ütleb Sampo oma järelmaksukaarti reklaamides muu hulgas, et maksimaalne vara kallinemine üheaastase maksegraafiku puhul on umbes 10%. Tegelikkuses tähendab see ca 20%-list laenuintressi. Teisi sõnu koorib kaart (pank) korralikult selle omanikku.
Maagiline sõna on ?limiit? . Üks pank pakub kuu netosissetuleku suuruse summa, teine nelja kuu summa jne, inimesele tundub, et ta korraga rikas. Ostab kord-kaks nii, aga sellega on sama asi kui kasiinos mängimisega ? nõrgema närviga inimene ei saa enam pidama. Ja nii võib end lõhki laenata.
Õnneks ei ole eestlane loomult laristaja ? järelmaksu võimaldav kaart on umbes 55 000 Hansapanga kliendil. Võib arvata, et kaardiomanikke tuleb tublisti juurde. Pangad tulevad uute toodetega välja jõulute eel, kiusatus kaarti võtta suur.
Pankade aktiivne üksteise ületrumpamine uute toodete pakkumisega praegu on mõistetav ? eks pangad näe paremini, kus raha magab. Eesti Panga andmeil kasvasid eraisikute hoiused II kvartalis 1,5 mld krooni võrra, seda pankad pakutavatele madalatele intressidele vaatamata. III kvartalis hoiuste kasv järsult pidurdus, ent ometi pluss 52 miljonit pole veel miinus. Ja pangad üritavadki nüüd seda raha üles äratada .
Ei maksa siiski unustada, et pank on inimese sõber seni, kuni inimene on maksujõuline. Panga kõige suurem sõber on raha, vaenlane võlgnik ja kusagil nende kahe vahel on klient.