Toyota tõi turule uue versiooni Avensisest

Avensis Verso on Toyotal juba teine Verso nime kandev sõiduk. Tundub, et see liignimi läheb Euroopas hästi peale, sest tuleva aasta alguses on oodata koos uue Corollaga ka Corolla Versot.

Tavalise Avensisega ei ole Avensis Versol küll palju pistmist. Kui mitte arvestada sama konservatiivset välimust võrreldes Yarise erinevate variantidega. Picnicu välja vahetanud auto ei ole väliselt midagi revolutsioonilist, pigem võiks seda nimetada Picnicu faceliftiks.

Oma põhiolemuselt on tegemist aga siiski täietsi uue autoga, sest Picnicu 5 istmekohaga mahtuniversaalist on saanud 7kohaline mahtauto. Tõsi ta on, et ka Verso jääb oma ruumikuselt just sinna segmenti, mis ei ole ei liha ega kala. Ehk ta ei ole suur seitsmekohaline buss, millega suurema seltskonnaga pikemale reisile minna ja ta ei ole ka päris väike mahtuniversaal, mille kolmandale istmereale vaid väikesed lapsed end ära mahutavad. Soovi korral mahutavad end sinna täismõõdulised reisijad kenasti ära, kuid pikka sõitu siiski naljalt ette ei võta.

Oma istmete paigutuselt on Avensis Verso aga ühe parima lahendusega omas klassis ? kõiki istmeid on võimalik vajadusel ükshaaval välja võtta, keskmisi istmeid ka ette-taha nihutada. Seetõttu võib Versot vabalt kasutada kergemate kaupade veol ka kaubaautona, sest näiteks isegi kuni 3 meetri pikkuse eseme vedamine temaga ei ole mingi probleem.

Arvestades Toyota kogemusi, on ütlematagi selge, et Verso sõiduomadused on oma klassi tipus. Proovisõiduks olnud auto 2-liitrise VVT-i mootori ja manuaalkäigukasti koostöö toimib nagu kellavärk, rool on piisavalt jäik, momenti jagub igal ajahetkel ja kui selle auto juhtorganid nö kätte ja jalga saab, on temaga sõitmine nagu muuseas tegevus. Auto salong on piisavalt vaikne ning ei leia ühtegi tõsiseltvõetavat näpukat, mis sõidu juures häiriks. Esireas istujatel on ruumi lahedalt ja kui keskmine istmerida on tagumises asendis, siis tunneb end seal täitsa vabalt ka mistahes kasvu tegelane. Kolmandasse ritta nagu öeldud, on eeskätt asja lastel ja arvata võib, et seal nad tunnevad end märksa tähtsamalt kui rida eespool. Kas või juba seepärast, et Versol on põhivarustuses topeltkonditsioneer, ehk kolmandal istmereal istujatel on võimalus oma soovile vastavat temperatuuri ja puhuri kiirust sättida. Vaevalt ükski laps jätaks seda võimalust kasutamata.

Üks väheseid miinuseid, mis Versoga kaasneb, on tema suhteliselt ahtake mudelivalik. Erinevaid baasvarustuse astmeid ei ole ning mootoreid on saadaval vaid kaks ? 2-liitrine bensiinitoitel VVT-i ja 2-liitrine diiselmootor D4D. Esimesel võimsusvaru 150, teisel 110 hj. Automaatkäigukasti pakutakse vaid esimesele variandile. Ehkki baasvarustus on suhteliselt rikkalik (konditsioneer, elektriaknad, CDga stereo jne, jne), on tänu sellel ka auto alghind kaugelt üle 300 000 piiri. Täpsemalt 359 600 krooni, diiselmootoriga variandi puhul koguni 417 100 krooni. Konkurentsitihedal mahtautode turule leiduks kahtlemata üksjagu ostjaid ka nende hulgas, kes ostaksid vändaga akende ja ilma konditsioneerita Verso, peaasi, et hind odavam oleks.