Ostueesõigus väldib vara sattumist juhuslikele omanikele

Ants Ainson 29. oktoober 2001, 00:00

Lepingute sõlmimise ja täitmise kogemus ning kohtupraktika näitavad, et ostueesõiguse rakendamises ei jõua osapooled kaugeltki alati üheselt arusaadavate seisukohtadeni.

Eeskätt on ostueesõiguse näol tegemist seda omava isiku õigusega sekkuda juba sõlmitud ostu-müügi (ka kinke või vahetuse) lepingusse, muutudes seeläbi nii võlausaldajaks kui võlgnikuks. Seega eeldab klassikaline ostueesõigus kehtiva lepingu olemasolu. Samas on Eestis ka ostueesõigusi, mille puhul tekib õigustatud isikul ostueesõigus juba siis, kui ta on saanud teada müüja (kinkija) kavatsusest selline leping edaspidi sõlmida.

  • Lepingueelsed ostueesõigused

Kõigi järgnevate võõrandamiste korral peab omanik, kes sõltuvalt lepingust on kas müüja, kinkija või vahetaja, saatma ostueesõigust omavale isikule kirjaliku teate võõrandamise kavatsuse kohta, märkides selles ära tulevase lepingu olulised tingimused. Ostueesõigust on õigustatud isikul sellisel juhul võimalik teostada ehk omanikuga nimetatud tingimustel lepingut sõlmida ühe kuu jooksul alates teate saamisest. Kui omanik jätab teatamata, on ostueesõigust rikutud ning õigustatud isikul on õigus pöörduda kolme kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest kohtusse endale ostja õiguste ülekandmiseks.

  • Ostueesõigused, mis tekivad enne lepingu sõlmimist:

1. Kaasomaniku ostueesõigus kaasomandis oleva ehitise kui vallasasja võõrandamisel, va juhul, kui ehitise osa võõrandatatakse teisele kaasomanikule, eesõigustatud isikule või oma alanejale sugulasele, vanemale või kui kaasomanikke on rohkem kui kuus.

2. Õigusvastaselt võõrandatud, väljaspool linna piire asuva maa suhtes on õigustatud subjektiks tunnistatud isikul ostueesõigus nimetatud maal asuva ehitise kui vallasasja võõrandamisel. Juhul, kui nimetatud ehitis kuulub juriidilisele isikule, pole selle võõrandamisel ostueesõigust kui omandaja on kohalik omavalitsus või kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piires. Juhul, kui nimetatud ehitis kuulub füüsilisele isikule, pole selle võõrandamisel ostueesõigust ka siis, kui omandaja on võõrandaja alaneja sugulane.

3. Kohaliku omavalitsuse ostueesõigus ühismajandi või selle õigusjärglase vara hulka kuuluvate haridus-, kultuuri-, tervishoiu- või sotsiaalobjektide, haldushoonete, katlamajade, soojus- või kanalisatsioonivõrkude, veevarustus- või puhastusseadmete või muu kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks vajaliku vara võõrandamisel.

4. Riigi ostueesõigus ühismajandi või tema õigusjärglase vara hulka kuuluvate teede, üldkasutatavate elektrivõrkude ja -alajaamade ning sideliinide ja -keskjaamade võõrandamisel.

  • Lepingu järgsed ostueesõigused

Arvestama peab, et ostueesõiguse teostamine ei tühista müüja ja kolmanda isiku vahelist ostu-müügi lepingut ega asenda seda uuega müüja ja õigustatud isiku vahel, vaid esialgses õigussuhtes muutub üks subjektidest.

Kohaliku omavalitsuse üldist ostueesõigust oleks ilmselt otstarbekas tulevikus piirata selliselt, et see tagaks omavalitsustele vaid õiguse omandada kinnisasju või nende osi, mida reaalselt vajatakse oma arengu tagamiseks.

  • Lepingu sõlmimise järel tekkivad ostueesõigused:

1. Kohaliku omavalitsuse igakordne ostueesõigus kõigi haldusterritooriumil asuvate kinnisasjade või nende mõtteliste osade võõrandamise juhtudel, mis kehtib kuni 1. jaanuarini 2002.a., va juhul, kui võõrandajaks on riik või kohalik omavalitsus või kui võõrandatakse seaduse järgi eesõigustatud isikule või oma alanejale sugulasele, vanemale, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele, enampakkumise puhul või kui omandamine toimub pärimise teel.

2. Kaasomaniku ostueesõigus kinnistu mõttelise osa võõrandamisel, va võõrandamine teisele kaasomanikule, seaduse järgi eesõigustatud isikule või oma alanejale sugulasele või vanemale.

3. Riigi ostueesõigus kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel, va võõrandamisel esimese ringi pärijatele või kui asi asub programmiala üldvööndis.

4. Riigi ostueesõigus vallasmuistiseks oleva ehitise võõrandamisel, va võõrandamine abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele.

5. Riigi ning seejärel kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja, millel asub kinnismälestis, võõrandamisel, va võõrandamine abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele.

6. Üürnike, kes elasid eluruumis ka elamu tagastamise hetkel, ühine ostueesõigus tagastatud elamu kui vallasasja või vastava kinnistu või nende osa võõrandamisel, va võõrandamine abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele, õdedele ja vendadele, alanejatele sugulastele.

7. Kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena.

8. Riigi ostueesõigus ehituskeeluvööndi piires asuva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel, va võõrandamine abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing