Suuna ettevõtte arengut

Tootmise alustamiseks on ettevõtjale pangalaenust selgelt lihtsam moodus seadmete liisimine. Samuti nõuavad tootmisvahendite täiendamine ja toodangu kvaliteedi parandamine seadmeliisingu abil vähem energiat kui pangalaenu taotlemine.

Pangad soovitavadki laenu taotlevatel ettevõtetel sageli kasutada liisimist kui paljudel juhtudel lihtsamat võimalust ettevõtte arendamiseks. Alates aastast 2003 on pankadel järjest väiksemad võimalused laenuprojektide finantseerimiseks ? oluliselt väheneb võimalus anda krediiti kommertspandi (ettevõtte vallasvara) tagatisel. Nimelt kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei ole alates 2003. aasta 1. jaanuarist kommertspandiga tagatud nõue enam esimese järjekorra nõue. See tähendab, et kommertspant on teiste pandiliikidega võrreldes oluliselt nõrgem tagatis.

Seadmeliisingu taotlejate hulgas on kahte tüüpi ettevõtjaid: lähtuvalt sellest, kas tegevust alles alustatakse või arendatakse tootmist ja toodangu kvaliteeti juba toimivas ettevõttes. Kuigi alustajad ei saa liisingutaotluseni jõuda ettevõtte senise arengu loogilise jätkuna, on mõlemat tüüpi ettevõtja liisingutaotluse aluseks äriplaan.

Äriplaani koostamine, selle riskide hindamine ja nendega arvestamine nõuab kogemust. Peab arvestama, et äriplaanis ette nähtu käivitub tegelikus elus enamalt jaolt ajalise nihkega.

Näiteks kui äriplaanis on sageli suur rõhk kohe täiel hool uute seadmetega tootma hakkamisel, siis tegelikult ei pruugi asjad oodatud tempos areneda. Takistusi võib tulla, nii sisseostude, valmistoodangu kui ka käiberahade liikumise osas. Siiski tuleks äriplaani finantsilist käivitumist võimalikult põhjalikult prognoosida ja mitmesuguste riskidega arvestada.

Nii võib öelda, et pingutust nõuab äriplaani koostamine ja tootmise arendamine igalt ettevõtjalt, ehkki juba tegutsevad ettevõtted on algajatest kogemuse võrra ees. Mõlemat tüüpi ettevõtete puhul on aga äärmiselt oluline usk projekti, mille käivitamiseks liisingut taotletakse. Liisingutaotlejal tuleb ka oma isikuga veenda finantseerijat äriplaani väärtuses ja projekti edus ning mitte alla vanduda, kui tekib viivitusi tootmistegevuse alustamisega.

Ettevõtjale vajaliku seadme hankimisele kaasa aitamiseks tuleb liisingufirma üldjuhul mängu siis, kui ettevõtja on otsinud ja saanud mõned konkreetsed müügipakkumised. Sellisel juhul saab liisingufirma hinnata soetatava seadme väärtust ning pakkuda omapoolsed lahendused liisingulepingu vormistamiseni jõudmiseks. Samuti siis, kui ettevõtja kahtleb, millise pakkumise kasuks otsustada, saab liisingufirma nõuga abiks olla.

Seadmeliisingu vormistamise kiiruse osas on lihtne reegel: liisingutaotluse läbivaatamine võtab seda vähem aega, mida lihtsam ja laiem on soetatava seadme kasutusfunktsioon. Seega on liisingu taotlemise hõlbustamiseks vaja täpselt teada ja kirjeldada seadme kasutamise otstarvet.

Nagu öeldud, võib ka pank soovitada liisingut võtta ? laenu ja liisingu erinevus ongi kõige üldisemalt selles, et laenu saamiseks on vajalik lisatagatis, liisingu puhul on tagatiseks ettevõtja soetatav vara ise. Seega, soetades tootmisseadet liisingu kaudu, ei ole vaja alustaval ettevõttel leida kinnisvaratagatisi, mida seadme soetamine pangalaenuga eeldab. Selgeks kergenduseks on liisimisvõimalus ettevõtjale, kes tegutseb rendiruumides ? liisingu puhul jäävad igasugu pandi seadmised üldjuhul lihtsalt ära. Vaid haruldasema seadme (näiteks sellise, mille lähim analoog töötab hoopis välismaal) soetamine võib nõuda lisatagatist.

Kõige olulisem on siiski äriplaan. Üldjuhul jõuab kliendihaldur nädala-paari jooksul finantseerimise taotluse läbi töötada ning otsuse teha. Seejärel informeeritakse klienti seadme soetamisega seotud tingimustest.

Autor: Tõnis Dribba