Töökaotus pole võõras mure

Anna Tammerik 29. oktoober 2001, 00:00

Ärialaste muutuste käigus tuleb paratamatult ette olukordi, kus firmast peavad lahkuma korralikud töötajad. Töökoha kaotamise tüüpilised põhjused on toodud kõrvaloleva tabeli punktis 5.

Töökoha kaotus on suur muutus ja valus sündmus igal juhul ? nii siis, kui see tabab inimest ootamatult, kui ka siis, kui aimatav kaotus tegelikuks muutub. Olgu töökaotajaks tippjuht või reatöötaja, enesehinnang on mingiks ajaks häiritud.

Stressi seisundis on nii see töötaja, kes ainukesena kogu firmast osutub mingil põhjusel üleliigseks, kui ka see, kellega üheaegselt kaotab töö veel mingi hulk endisi kolleege.

Olgu firma väike või suur, soliidse ja elujõulise organisatsiooni kultuuri tunnuseks on tänapäeval see, et senine tööandja hoolitseb teatud viisil selle eest, et firmast lahkujad leiaksid võimalikult kiiresti uue neile sobiva töökoha.

Sellel eesmärgil kasutatakse tänapäevases ärimaailmas laialdaselt karjäärijätku programme ja nn outplacement-teenuseid. Senine tööandja pakub organisatsioonist lahkujale võimaluse osaleda karjäärijätku programmis, kus kogenud konsultandiga koostöös leitakse mõne aja pärast uus töökoht.

Osalemine toetusprogrammis on vabatahtlik. Töökaotanu eneseväärikus ja tööalane edukus taastub, sest konsultant ei otsi programmis osalevale inimesele uut töökohta, vaid ta nõustab, juhendab, julgustab, on tööotsijale partneriks aruteludes ning vajadusel pakub ka tuge emotsionaalsest kriisist ülesaamiseks.

Seda, et karjäärijätku ja outplacement-toetusprogrammide rakendamine pakub organisatsioonist lahkujale uue töökoha leidmisel tõhusat abi, tõestab maailma suurima outplacement-teenuseid pakkuva firma DBMi Skandinaavia statistika (vt tabelit), mis sisaldab ka MPS Eesti kolmeaastast karjäärijätkualast kogemust Eestis.

Tabelist nähtub, et individuaalsetes toetusprogrammides osalejad on tavaliselt üle 40aastased, kogemustega juhid ja spetsialistid. Kõige sagedamini on lahkumise põhjuseks ettevõtete liitumine ja omanike vahetus.

Koos lahkumiskompensatsiooniga pakutakse lahkujatele üha enam senise tööandja kulul võimalust osaleda karjäärijätku toetusprogrammides.

Viimaste oskusliku läbiviimise tulemusel leidis 2000. a ligi 80% töökaotanutest uue samaväärse või parema palgaga töökoha. Tuleb arvestada ka sellega, et sobivat töökohta ei leita päevapealt, vaid selleks kulub tihti kolm kuni kuus kuud.

Nii nagu inimesed ise on ka kõikide vajadused ja nõuded erinevad. Ulatuslike koondamiste puhul on tööandjal otstarbekas pakkuda rühma outplacement-programme või luua tööjätku keskus, kus otsitakse uusi töökohti hätta sattunutele. Tööandja peaks pakkuma individuaalset karjäärijätku programmi lahkuvale juhile ja võtmeisikule.

Miks peaks tööandja teiste muret omaks tunnistama? Firma tuleviku ja kavandatava muudatuse edukaks elustamiseks.

Karjäärijätku konsultantide kaasamine ja toetusprogrammide võimaldamine töökaotanutele kindlustab organisatsioonile:

  • firmasisese töömoraali ja tööd jätkavate inimeste motivatsiooni paranemise.

Ühe inimese või grupi inimeste töökaotus mõjutab ka neid, kes tööle jäävad. See, kuidas tööandja kohtleb üleliigseks osutunuid, näitab, kuivõrd ta hoolib inimestest ja nende eelnevast panusest ning mis juhtub tulevikus nendega, kes praegu tööd jätkavad;

  • positiivse välis- ja siseimago.

Äri- ja töömaailmas kehtib reegel, et uued võimekad, tugevad ja hinnatud tegijad eelistavad organisatsioone, kes väärtustavad oma inimesi ning suhtuvad (ka lahkuvatesse) töötajatesse lugupidamisega.

Toetusprogramm aitab töökaotanul üle saada tihti tekkivast vaenulikkusest endise tööandja vastu;

  • ebameeldivate otsuste kergema teostamise.

Meenub ühe tippjuhi kommentaar, kes oli väga rahul, et lahkuminek endise alluvaga toimus väärikalt ? pool aastat hiljem hakkas viimane juhtima nende suurkliendist firmat.

Eesti firmad on üllatavalt hästi outplacement?i idee vastu võtnud. Seda kasutatakse mitte ainult suurtes firmades, vaid sageli ka ettevõtetes, kus on vaid 6?15 inimest.

Heaks näiteks on firma, kus töölt pidi lahkuma 28aastane tippjuht, kes oli sellele kohale jõudnud firmasisese karjääri tulemusena. Tema töölt lahkumisest teatati korrektselt firma sees, tippjuhile võimaldati kolmekuuline individuaalprogramm. Ettevõtte omanik oli seejuures ka ise aktiivne, muutes tippjuhi lahkumise nii juhile endale kui ka tema kolleegidele võimalikult valutuks.

Eeltoodud näites tehti korralik outplacement-tegevuste jada vaatamata sellele, et tegemist oli noore inimesega. See tööandja mõistis, et korralikku outplacement-teenust vajavad kõik töölt lahkujad, vanusest sõltumata.

Viimastel aastatel on Eestis outplacement-teenuse osutamise vajadust üha enam teadvustatud. Muret teeb siiski, et mõnikord pakutakse selle nimetuse all programme, mille kvaliteet ei vasta outplacement?i nõuetele.

Võhiklikult läbiviidud programm ei taga ka oodatud väljundit. Piirdutakse näiteks kümneminutilise testiga, kus püütakse selgitada, millises valdkonnas töötamiseks lahkuv inimene sobib, ning sellist poolmeelelahutuslikku tegevust nimetatakse outplacement?iks. Kui outplacement pole korralikult läbi viidud, ei ole sellest ei lahkuvale töötajale ega ka ettevõttele mingit kasu.

Teine viga, mida Eestis mõnikord tehakse, on see, et outplacement-teenus jäetakse firma palgatud psühholoogi hooleks. Psühholoogi taust on väärtuslik, kuid mitte piisav. Karjäärinõustaja tegevus on edukas siis, kui omatakse spetsiifilisi oskusi, aga ka ärialast teadmist ja kogemust.

Tööandjad peaksid meeles pidama, et töösuhte lõpetamisel on alati kolm poolt, kelle suhtes oma tegevusi planeerida. Esiteks töökaotaja, teiseks omanik/juht, kes töösuhte lõpetab, ning kolmandaks oma tööd jätkavad inimesed.

Vt. ka lisaks: Uue töökoha leidnute statistika Põhjamaades

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing