Uue käibemaksuseaduse rakendamise probleeme

Lasse Lehis 29. oktoober 2001, 00:00

Eelmistes artiklites (vt. Käibemaksuseaduse mõju ÄP, 22.10. ja Käibemaksuseaduse mõju IIÄP, 23.10.) tutvustasin 1. jaanuarist 2002 jõustuva uue käibemaksuseaduse mõjusid maksukoormuse suurenemise või vähenemise suunas. Nüüd tahan ma lugejale tutvustada seaduse rakendamisega seotud praktilisi probleeme ja selgitada mõningaid kohti seaduses, mille ümber on tekkinud päris palju küsimusi ja eri tõlgendusi.

Seaduse § 18 lg 2 p 4 näeb et-te, et käibemaksust on vabastatud edasimüüdav kaup, mille soetamisel polnud maksukohustuslasel praeguse seaduse järgi õigust sisendkäibemaksu ei osaliselt ega täielikult maha arvata.

Esiteks rõhutaks seda, et käibemaksuvabastus ei kehti sõiduauto müügil, kui sõiduauto on soetatud uue seaduse kehtivusajal ning soetamisel on 2/3 käibemaksust maha arvatud. Maksuvabastuse eeldus on asjaolu, et käibemaksu ei tohtinud maha arvata ka osaliselt. Uues seaduses on sellised juhtumid nt enne maksukohustuslasena registreerimist soetatud kaup (§ 11 lg 1), eranditult maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaup (§ 24 lg 3), ettevõtluses mittekasutatav kaup (§ 20 lg 3; § 23 lg 8), külaliste vastuvõtuks, töötajate toitlustamiseks ja majutamiseks ostetud kaubad (§ 21 lg 1).

Maksuvabastus ei laiene mittekäibemaksukohustuslastelt soetatud kaupadele (selliste kaupade puhul pole ostja müüjale käibemaksu tasunud, järelikult ei saa tekkida küsimust sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamisest või keelamisest).

Kui ettevõtja ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata sellepärast, et puudus nõuetekohane arve (vt § 22 lg 1), siis samuti maksuvabastus ei kehti, vaid maksumaksjal säilib õigus nõuda sisendkäibemaksu mahaarvamist, kui ta on vajaliku dokumendi saanud.

Probleemid tekivad praeguse seaduse kehtivusajal soetatud kaupade müügil, sest viidatud seadussäte osundab käesolevale seadusele. Kui tegu on kaupadega, mille puhul nii vana kui uus seadus keelavad käibemaksu mahaarvamise, on probleemi lahendada lihtne.

Mida aga teha nende kaupadega, mille soetamisel uus seadus lubab käibemaksu maha arvata, täna kehtiv seadus aga ei luba? Probleem puudutab näiteks praeguse seaduse ajal soetatud sõiduautosid; sularaha eest ostetud kaupu (kui rakendus praeguse seaduse § 18 lg 8 toodud piirang) ja kruntide väljaehitamist.

Korrektne lahendus saab olla rakendussätte lisamine, mis laiendaks maksuvabastust kaupadele, mille soetamisel kehtiv seadus ei luba käibemaksu maha arvata. Kui rakendussätet ei lisata, siis ei jää üle muud, kui loota, et kohtupraktika annab selle õiguse võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.

Kuna uuest aastast muutuvad oluliselt kinnisvaratehingute maksustamise põhimõtted, siis tekib ka ses valdkonnas üleminekuprobleeme.

Lihtsam juhtum puudutab rendi- ja üüritulude maksustamist. Kui praegune maksuvaba käive asendub maksustatava käibega või vastupidi, tulevad rakendamisele uue seaduse § 23 lg 4, 5 ja 7 ? vastavalt muudatuse suunale toimub põhivara soetamisel tasutud käibemaksu juurde- või tagasiarvestus.

Keerulisem on lugu kinnisasjade ja ehitiste müügil. Kui ehitist kasutati praeguse seaduse kehtivusajal ettevõtluse tarbeks ning arvati ehitamisel sisendkäibemaks maha, siis tuleb ehitise müügil silmas pidada uue seaduse § 23 lg 7 sätteid ? kui kinnisasi võõrandatakse maksuvabalt enne 5 aasta möödumist ettevõtluses kasutusse võtmisest, siis tuleb teha käibemaksu ümberarvutus (sama nõue kehtib ka praegu).

Kui aga praegu sisendkäibemaksu maha ei ole arvatud ning kinnisasja müük tulevikus maksustatakse, siis puudub võimalus sisendkäibemaksu tagasiulatuvaks mahaarvamiseks.

See puudutab eriti teravalt kruntide väljaehitamist. Praeguse seaduse kohaselt pole kinnisasjade müük ettevõtlus, mistõttu kruntide väljaehitamiselt käibemaksu maha arvata ei saa.

Uus seadus näeb ette kruntide müügi tingimusteta maksustamise (§ 18 lg 2 p 3). Probleemi lahendus saab olla üleminekusäte, mis annaks sellistele kruntidele maksuvabastuse või lubaks müügi hetkel varem tasutud sisendkäibemaksu maha arvata.

Ettevõtjad, kes ei julge seadusemuudatusi ootama jääda, peaksid kaaluma võimalust krunt veel 2001. a maha müüa või paigutama krundid mitterahalise sissemaksena äriühingutesse ning müüma krundi asemel aktsiaid ja osasid, mille müük on käibemaksuvaba.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing