Venemaa eirab üldist langust

Sirje Rank 29. oktoober 2001, 00:00

Reedel kinnitas president Vladimir Putin seaduseks uue maakoodeksi, mis annab venemaalastele esmakordselt õiguse maad omada. Ehkki seaduse alt jääb välja põllumaa ning see puudutab vaid 2% Venemaa 1,7 miljardist hektarist, nähakse selles katalüsaatorit majandusreformide jätkumiseks ning välisinvesteeringute suurendamiseks.

?Meie jaoks on see suur samm edasi. Esimest korda on Venemaal seadusega sätestatud õigus maad omada,? ütles ühe Moskva kinnisvarafirma direktor Reutersile.

Ökonomistide hinnangul loob seadus aluse varaomanike klassi tekkeks Venemaal, kus pärast kümmet aastat turumajandusreforme on oma maa ja maja endiselt uudne nähtus. Erafirmad, kes Moskvas, Peterburis ja teistes linnades maa pikaajalisele rendile on võtnud, saavad nüüd krundi välja osta ning kasutada seda tagatisena uue käibekapitali hankimiseks.

?Firmade kapitalisatsioon kasvab. Investeerimiskliima paraneb, sest investoritel on nüüd selge garantii, et aktsiatesse investeerides kuulub neile ka ettevõttealune maa,? ütles energiakompanii VÜE pressiesindaja.

Maad võivad osta ka välismaalased, ehkki nende suhtes kehtivad piirangud näiteks riigipiiriäärse maa osas.

Eelmise presidendi Boriss Jeltsini katsed maa müüki seadustada sumbusid kommunistide vastupanusse. Seaduse puudumine lõi eelduse musta turu tekkeks, millele Putin nüüd piiri loodab panna.

Jõudsalt jätkuvad ka Venemaa ettevalmistused ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mida lisaks Moskva jõupingutustele seaduste korrastamisel toetab USA ja Euroopa huvi siduda Venemaa terrorismivastases võitluses kindlalt liitlaste hulka. Vaatlejate sõnul on reaalne Venemaa pääs WTOsse tuleva aasta sügisest.

USA terroriaktide järellainetuses on Venemaa praegu maailma üks stabiilsema majandusega riike. SKT kasvas aasta esimese üheksa kuuga 5,7%, samal ajal kui teised suurriigid võitlevad langusega.

?Ma ei näe 11. septembri terrorirünnakust Venemaale märkimisväärset tagasilööki,? ütles maaklerfirma Renaissance ökonomist Aleksei Moissejev ajalehele Financial Times.

Septembris kasvas jaemüük 11,3% võrreldes sama perioodiga aasta tagasi, kogu kolmanda kvartali jaemüügi kasv oli 11,1%. Investeeringud põhivarasse kasvasid vastavalt 9,5% ja 8,6%. Moissejevi sõnul on majanduskasvu mootoriks tarbimine ja kodumaised investeeringud. Võimaliku tagasilöögi eksporditurult saab tema sõnul katta välisvõlgade tagasimaksmiseks loodud reservi arvel või osaluste müügist juhtivates firmades. Läinud nädalal lükkas valitsus edasi 6% osaluse müügi Lukoilis, põhjendades seda ebasoodsa olukorraga turul.

Sõltuvus tooraineekspordist, mis annab kolm neljandikku Venemaa tuludest, jääb siiski peamiseks majanduskasvu ohustavaks teguriks. Samuti jätkub kapitali pagemine, mis on küll aeglustunud, kuid ulatus esimesel poolaastal 10 miljardi dollarini.

Maailmapanga Venemaa eksperdi Christoph Ruehli sõnul pärsivad arengut poolikud reformid panganduses, mis ei suuda vahendada investeeringuid energeetika kõrval ka muudesse sektoritesse. Siin on positiivne EBRD ettepanek osta 20% Vneshtorgbankist, mis analüütikute arvates võiks panna aluse finantssektori reformile. Usalduse kasvust kõneleb ka Rahvusvahelise finantskorporatsiooni IFC plaan investeerida Vene kapitalil põhinevatesse pankadesse 10 miljonit dollarit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing