Käibemaksuprobleeme

Lasse Lehis 30. oktoober 2001, 00:00

Eilses Äripäevas (vt Uue käibemaksuseaduse rakendamise probleeme ) käsitlesin varem soetatud kaupade edasimüügi ning kinnisvaratehingute maksustamisel kerkida võivaid probleeme. Täna selgitaksin käibemaksu mahaarvamist sõiduauto soetamisel ning veel mõningaid nüansse uue käibemaksuseaduse rakendamisel.

Uue seaduse § 21 lg 2 sätestab: ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamise või kapitalirendile võtmise ning selle sõiduauto tarbeks mootorikütuse soetamise korral arvatakse arvestatud käibemaksust maha 2/3 sisendkäibemaksust, v. a käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

Lausest on aru saadud, justkui võiks renditud autodele soetatud kütuselt maha arvata kogu käibemaksu. Hoolikamal lugemisel selgub siiski, et asi pole nii. ?See sõiduauto? tähendab ?ettevõtluses kasutatavat sõidukit?, sest eraldi alustena tuuakse välja auto soetamine ja mootorikütuse soetamine, mitte ei seostata kütuse soetamist auto soetamisega. Kütust saab soetada ka sellisele autole, mida kasutatakse ettevõtluses, aga mida pole soetatud.

§ 21 lg 3 p 2 näeb ette, et arvestatud käibemaksust arvatakse maha kogu sisendkäibemaks, mille on sõiduki soetamisel või kapitalirendile võtmisel maksnud registreeritud maksukohustuslane, kelle tegevusala on teenuse osutamine sõidukiga ja tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne.

Pole mingi saladus, et erandi sissetoomisel peeti silmas taksosid. Vanade eestlaste kombel aga ei julgenud muudatuse autorid saaklooma nime välja öelda ja nii ongi hakatud arvama, et selline formuleering hõlmab nt torulukksepa või audiitori teenuste osutamist, kui teenuse osutaja sõidab kohale sõiduautoga.

Soovitan mitte tormata ummisjalu äriregistrisse tegevusalasid täiendama, vaid püüda sätet mõistuspäraselt tõlgendada. Teenuse osutamine sõiduautoga käib ainult selliste teenuste kohta, kus teenuse sisu sõltub oluliselt sellest, kas teenuse osutamisel kasutatakse sõidukit või mitte. Torulukksepa või audiitori teenuse puhul ei muutu kliendi jaoks midagi, kui teenuse osutaja saabub jala, bussi või veokiga. Teenuse osutamisele saabumine ei ole teenuse osutamine. Taksosõitja jaoks on oluline vahe, kas teda sõidutatakse sõidukis, veoki kastis, eesli seljas või jalgratta pakiraamil.

Lisaks peavad nii taksojuhid, audiitorid kui torulukksepad arvestama § 23 lg 8 sätteid ? kui sõidukit ei kasutata 100% ulatuses ettevõtluseks (ehk teenuse osutamiseks sõidukiga), lubatakse käibemaksu maha arvata vaid osaliselt. Kui ettevõtja arvas ikkagi kogu käibemaksu maha, tuleb tal tegemist teha § 3 lg 1 p 2, mis kutsub kassa juurde ettevõtjaid, kes osutavad töötajatele tasuta teenuseid (nt lubavad erasõite).

Käibemaksuga maksustamisel ei kehti 1000kroonine pau?aalmäär: omatarbe maksustamisel võib vabalt juhtuda, et turuhinnalt võetav käibemaks on mitu korda suurem kui tulumaks ja sotsiaalmaks kokku. Seetõttu julgen väita, et 2/3 ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamine on enamikel juhtudel tunduvalt riskivabam.

§ 3 lg 5 käsitab kapitalirendina tehingut, mille puhul rendilepingus on sätestatud kauba väljaostmisel selle omandiõiguse üleminek rentnikule. See definitsioon on ebaõnnestunud. Sõna ?väljaostmine? on üleliigne, sest ostmisel läheb alati omandiõigus ostjale üle. Uus definitsioon võib tekitada arusaamatusi lepingutega, milles pole ette nähtud väljaostmine, vaid automaatne omandiõiguse üleminek. Mis tahes rendileping võib anda rentnikule õiguse kaup turuhinnaga välja osta, kuid see õigus ei muuda lepingut veel kapitalirendiks.

Seaduses pole nimetatud, et viiviste ja leppetrahvide tasumine ei ole käive. See muudatus ei tekita siiski käibemaksukohustust, sest viiviseid ja leppetrahve ei saa lugeda teenuseks (tegemist ei ole ettevõtluse korras osutatava hüvega)

§ 3 lg 2 p 9 järgi ei loeta käibeks väärtpaberi võõrandamist. Kui seadust oleks direktiivist korrektselt tõlgitud, oleks väärtpaberitele lisatud muudki osalused juriidilistes isikutes (osaühingu osa, elamuühistu osamaks, täisühingu sissemakse). Kuni sellised täpsustused puuduvad, tuleb lähtuda põhimõttest, et osalused juriidilistes isikutes pole ettevõtluse korras osutatavad hüved. Kuna tegu pole teenusega, ei maksustata osaluse võõrandamist.

Imelikke arvamusi on kuulda hoonestusõiguse kohta. Asjaõigusseaduse § 241 lg 4 ütleb, et hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid. See puudutab kõigi seaduste, s.h käibemaksuseaduse sätteid. Kui viimane räägib kinnisasjast, laieneb see ka hoonestusõigusele, ilma et käibemaksuseadus peaks seda kordama. Ehitiste müügi käibemaksuga maksustamisel ei tohi olla vahet, kas ehitis on maatüki osa, hoonestusõiguse osa, korteriomand või käibib ajutiselt vallasasjana.

2002. a muutuvad metsa- ja saematerjali maksustamise erisätted (vt § 32). Erikorda rakendatakse siis, kui arvel on sellekohane märge. Sellist märget saab teha vaid arve väljastaja, s.t kauba müüja. Seega tuleb erikord rakendamisele vaid nende tehingute puhul, kus müüja on ostjast niivõrd sõltuv, et ta on nõus ostjat käibemaksuga krediteerima. Ei tohiks olla eriti keeruline aru saada, et sellised erisätted annavad ühele ettevõtlusvaldkonnale konkurentsieeliseid oma tehingupartnerite arvelt. Julgen avaldada arvamust, et metsamaterjali maksustamise erisäte ei ole mitte lihtsalt nõme, vaid ka põhiseadusevastane.

___________________________________________

22.10.2001 Käibemaksuseaduse mõju 1

23.10.2001 Käibemaksuseaduse mõju 2

29.10.2001 Uue käibemaksuseaduse rakendamise probleeme

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing