Kindlustusfirmad petavad kindlustundega

Tanel Raig 30. oktoober 2001, 00:00

Iga kuu täidab pank minu antud püsikorraldusi ning maksab kindlustusseltsidele liiklus, kasko-, korteri- ja pensionikindlustuse. Maksan oma palgast arvestatava osa kindlustusseltsidele ja usun, et ostan sellega kindlustunnet. Samas uskumuses maksavad kindlustusfirmadele kõikvõimalike ohtude eest Eestis sajad tuhanded inimesed ja kümmekond tuhat firmat. Maksavad ja saavad petta. Kindlustusfirmad ei müü kindlustunnet.

Kliendile lubatud kindlustunde andmiseks on kindlustusseltsidel kahju teha ajutisi kulutusi. Paar nädalat tagasi kirjutasin transpordi rubriigis veofirmast Sauga Auto, kes maksab kindlustusfirmale Seesam aastas tuhandeid kroone veoauto kaskokindlustuse ja rahvusvahelise Rohelise Kaardi kindlustuse eest. Sauga Auto juhtkond, kes uskus, et firmal on olemas kõik vajalikud kindlustused liiklusavariis sodiks sõidetud veoki kiireks töökorda saamiseks, pidi tõdema, et pärast kahe kuulist asjaajamist seisab veok endiselt kasutult garaazi nurgas. Kuni Poolas pole lõppenud ametlik juurdlus ei võta kindlustusselts asja menetlusse, andmata isegi luba veoki remontimiseks. Kuigi kindlustusinspektsioon ei leia Seesami käitumises midagi õigusvastast nendivad nemadki, et Seesam võiks veofirmaga kokkuleppida veoki remontimises ning nõuda süüdlaselt raha hiljem regressi korras sisse. Paraku ei huvita kindlustusfirmat, et firma peab maksma kasutult seisva veoki eest liisingmakseid ja klient pole saanud kindlustusest loodetut kaupa ? kindlustustunnet, et liiklusavarii ei jäta firma tööd seisma.

Kindlustused ei jäta klienti mitte ainult ilma lubatud kindlustundest, vaid jätavad kahjukannataja kanda ka kulutused omavaheliste vaidluste ajal. SNM Mööbli mööblit vedanud autole sõitis ootamatult ette Jeep ja veoki ootamatu pidurduse tagajärjel libises mööblile otsa veel koormas olnud seinaplaatide hunnik. Liiklusavariid ei tekkinud, kuid mööbel oli vigastatud. Siiani ei suuda Jeepi liikluskindlustuse andja Nordika ja veoautole vedaja vastuse kindlustuse müünud Bico-Leks (praegune Ergo) jõuda kokkuleppele, kumb peab rikutud mööbli eest maksma. Vahepeal on aga SNM Mööbel tellinud purunenud mööblile uued osad, maksnud kinni nii osad ise kui ka nende transpordi ja mööbli parandamise ning ootab juba neljandat kuud kulude hüvitamist. Sassi hakkab minema ka veofirmaks olnud Saku AB suhe SNM Mööbliga, kuna tema vedaja vastutust kindlustanud Bico-Leks peab kliendi suhtest olulisemaks oma õigust vaidluses Nordikaga.

Paljude väljamakstud kahjujuhtumite juures on need vaid üksikud negatiivsed näited, ütlevad kindlustusfirmad. Kuid mis on kliendil sellest, et need on üksikud näited. Seal pole tegemist kindlustuspettustega, vaid firmadega, kes on jäänud ilma kindlustuste lubatud kindlustundest.

Kindlustusfirmadel on aeg saada müügifirmadest klienditeenindusfirmadeks. Kindlustusagentide uksest ja aknast sisse pugemine uute klientide meelitamisel peaks asenduma võitlusega olemasolevate klientide usalduse säilitamise nimel. Enda probleemide asemel peab kindlustustele saama tähtsaimaks kliendi probleem. Kui sellist suhtumist klientidesse ei teki asub nii mõnigi firma arutlema, mida nad kindlustuselt ikkagi ostavad.

Mina juba mõtlen. Eelmise nädala post tõi minugi postkasti kirja, kus minu liikluskindlustuseandja ütleb, liikluskindlustuseseadusele viidates et minu auto liikluses tekitatud kahju polegi liikluskahju. Nüüd hakkan minagi viidatud seaduseparagrahve uurima ning mõtlen, kas pean ikka pangal laskma enda iga kuu palgast maksta nii paljudele kindlustusseltsidele ülalpidamisraha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing