Maaelanikud tunnevad enam puudust olmeteenustest

Eha Laanepere 30. oktoober 2001, 00:00

Uurimust läbi viinud sotsiaalpsühholoog Mart Murdvee sõnul tasuks maainimeste vastu huvi tunda juuksuri-, rätsepa? jt teenuste pakkujatel, kuna just olmeteenuste rahuldamise eest on nad nõus rohkem raha välja käima. Ainult kaupmehed on suutnud maainimeste vajadustega kaasa minna. Kauplustega oli üldine rahulolu päris kõrge, ütles Murdvee. Kaupmehed on piisavalt vilkalt tegutsenud ja saavad suurepäraselt aru, mida maainimesed kohapealt osta tahavad ja jõuavad.

?Uurimus näitas, et maa pensionärid on oma eluga tunduvalt rohkem rahul kui linnapensionärid, kusjuures mida kaugemal linnadest ja keskustest inimesed elavad, seda paremaks hindavad nad oma elujärge,? ütles Murdvee.

Teatud kindlustunde annab pension, aga paljud teenivad lisa oma põllul töötades või loomi kasvatades. ?Rahaprobleemi maapensionäridel ei ole. Nad kasutaksid senisest palju rohkem teenuseid, kui need nendeni ulatuksid,? kinnitab Murdvee.

?Kuigi maainimesed on eraõiguslike teenustega rohkem rahul kui riigi pakutatavatega, on kasutamata potentsiaali siin veel kõvasti,? nentis Murdvee. Kõige rohkem tunnevad nad puudust pangateenustest, mis takistab rahaasjade ajamist ja on tuntav takistus ettevõtluse arengule.

Hansapanga Eesti suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul on maapiirkondade kontorivõrk, arvestades panga klientide arvu ja aktiivsust, optimaalne.

Kontori avamise või sulgemise otsus on Hansapanga kohalike regioonijuhtide vastutusalas, kes teavad kõige paremini kohalikke olusid, arenguvõimet ja perspektiive.

?Seega lähtutakse igal konkreetsel juhul kohalikust eripärast ning sealsete inimeste ettevõtlikkusest,? nentis Noormets.

Noormetsa kinnitusel teatakse Hansapangas täpselt, milliste probleemide ja takistustega seisavad silmitsi linnadest väljaspool elavad inimesed ja vanema põlvkonna esindajad. ?Oleme loonud viimastel aastatel mitmeid võimalusi, kuidas kliendid saaksid pangateenuseid kontoriväliselt kasutada: telefonipank, hanza.net, pangakaardid ning viimasel ajal on lisandunud aktiivne tegevus avalike internetipunktide loomisel Vaata Maailma projekti kaudu. Need võimalused on lihtsate raha?asjade ajamisel alati soodsamad, kui kasutada kontoriteenust.?

Uurimusest tuli välja ka hariduse seos töökohaga. ?Kellel haridust ei ole, tööd ei saa,? nendib Murdvee. Samas aga kinnitas EMI EWT Ida-Lääne Koolituse AS juhataja Tiit Tammemägi, et maaelanikud ei ole valmis koolitusele raha kulutama. ?Raha kulutamist koolitamise peale võib sõnades lubada, aga elu näitab midagi muud. Meie koolituse hind on küll soodus, aga inimene mõtleb ikkagi pigem, kui mitu pätsi leiba ta selle raha eest ostaks. See, kes tahab ettevõtlust alustada, peab niigi maksma registreerimislõivu ja notaritasu. Siis tuleb koolitaja ja küsib ka raha.?

EMI EWT Ida-Lääne Koolituse AS on püüdnud koolitus- ja ümberõppekursuseid maal ellu ärgitada, aga reaalsete tulemusteni pole jõutud. Näiteks aasta-kaks tagasi taheti korraldada Pühajärvel paaripäevased kursused algajatele ettevõtjatele, aga huvilisi polnud, nentis Tammemägi.

Maainimestel on probleemiks ka see, et ei saada aru igasuguste erastamiste, haldus- jt reformide ning Euroopa Liitu astumisega seotud asjadest. Raadio ja ajalehed räägivad suurtest teooriatest. Aga eriti just vanemad inimesed kurtsid, et neile ei seletata, mis kasu või kahju just nemad sellest või teisest seadusemuudatusest saavad. Terminid nagu valdade administratiivsuutlikkuse parandamine ja Euroopa Liidu aktide läbipaistvus, tuleks tõlkida inimeste keelde.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing