Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnakatel kahtlused hingel
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi hindas hiljuti Pärnu Postimehes Eesti tuleva aasta riigieelarve toorikut Pärnule kümne aasta kõige soodsamaks. Tänu maavalitsuse lobitööle on eelarveprojektis rohkem kui kunagi varem arvestatud Pärnu ja Pärnumaa vajadustega. Ent samas pidi maavanem möönma, et selgelt on tunda survet hakata eelarvet kärpima.
Esialgu on pilt tõepoolest kena: riigi rahakotist on planeeritud Pärnu uue haigla ehituse jätkamiseks 13 miljonit, lastekodule 6 miljonit, keskraamatukogule 2 miljonit, Endla teatrile 5,5 miljonit, Kihnu rahvamajale 1 miljon, Tori kirikule 1 miljon ja Tihemetsa nädalakoolile 8 miljonit krooni.
Muidugi, haigla puhul on 13 miljonit krooni köömes (vaja oleks vähemalt 200 miljonit), kuid sellegagi annaks midagi ära teha. Pealegi on rahandusminister Siim Kallas veksli välja andnud, et Pärnu uus haigla ehitatakse erinevalt Tallinnast ükskord lõpuni.
Lootes riigieelarvest parimat, on Pärnu seal, kus võimalik, valmis panema ehitustöödele oma õla alla. Linnavalitsus sõlmis hiljuti ühiste kavatsuste protokolli Ühisliisingu ja kultuuriministeeriumiga Pärnu kontserdimaja ehitamiseks.
Ministeerium annab Eesti Kontserdile sel eesmärgil kümne aasta jooksul 4,5 miljonit krooni aastas (kokku 45 miljonit) ja Pärnu linn lisab omalt poolt sama aja jooksul 2 miljonit krooni aastas (kokku 20 miljonit). Kuna ehitus algab juba järgmisel aastal ja kontserdimaja peab valmima hilissügiseks ning raha on vaja kohe, siis rahastab Ühisliising projekti 65 miljoni krooniga. Kena uudis pärnumaalastele, kes saavad polüfunktsionaalse kontserdimaja.
Kui riigikogus minnakse kääridega eelarveprojekti kallale, siis peaks kärpeid tehes lähtuma eraldiste säilitamisest neile objektidele maakondades, mille ehitamise jätkumine varem on kuulutatud hädavajalikuks.
Autor: Kalev Vilgats