Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äriinimesed ei tohiks juhtida brändi loomist

31. oktoober 2001, 00:00

Küsimusele ?Do you know what is Estonia?? võime saada palju erinevaid ja ootamatuid vastuseid, nagu meile hiljuti näitas Eesti Telefoni reklaamikampaania. Vaatajal võis tekkida hirm või ebakindluse tunne, kui enamus vastajate jaoks polnud meid, Eestit, lihtsalt olemas.

Eelnev reklaaminäide oma lihtsa küsimusega tundub koomiline. Eriti naljakas tunduks, kui me seda sama küsiksime meie endi, eestlaste, käest. Mis on Eesti? Asi aga ei ole enam nii naljakas, kui me küsime, millisele Eestile me tahame hakata brändi ehitama?

Selleks, et ehitada brändi, tuleb kõigepealt ära määratleda, mis äriga on meil tegemist. Vastusevariante tuleb palju ja erinevaid. Ilmselt rahvusriik on kõige lühem ja täpsem vastus. Ja kui me mõtleme, kui palju maailmas on riike ja et valdav enamus on meist suuremad, siis lihtsalt ühe riigina teiste suuremate hulgas on väga raske välja paista. Kui me just maailma kõige väiksem riik ei oleks.

Järele jääb Eesti kui rahvus. Kas ja kuidas saab üks rahvus olla parem kui mõni teine? Kas Eesti saab olla kuidagi parem rahvus või millepoolest me erineme teistest? Kas meil, eestlastel, on midagi sellist, millega teised ei saaks võistelda?

Enam ei ole toodete-teenuste marketingis võimalik leida eeliseid, mida konkurendid ei suudaks järele teha. Ainus võimalus on ehitada tootest-teenusest bränd, mis ei räägi enam tarbija otseste vajaduste rahuldamisest, vaid kannab endas hulka väärtusi. Turundusteooria ütleb: bränd on väärtuste ja faktide hulk, mida sihtrühma kuuluv inimene teab.

Need väärtused peavad tulema meie endi seest ja nende järgi peaks Eestit kui riiki ka juhtima. Sellisel juhul ei tohiks Eesti brändi loomise jäme ots olla mitte majandusinimeste käes, vaid rohkem vaimuinimeste, kirjanike, filosoofide, teadlaste käes. Nemad saavad ja suudavad selle väikese rahva eneseteadvuse ja mina-pildi uuesti kirgaste värvidega uude usku maalida.

President Lennart Meri kutsus meid mõni aeg tagasi otsima Eesti Nokiat. Sellest sai kiiresti sünonüüm Eesti päritoluga toodetele, teenustele või nähtustele, millel arvatakse olevat unikaalseid omadusi lüüa läbi rahvusvahelises konkurentsis. Kandidaate Eesti Nokiale on olnud kadakapuidust klotsidest geenitehnoloogiani välja. Kõigil on õigus. Kedagi ei saa riiklikult eelistada ega kunstlikult toetada. Eesti Nokia elujõu eelduseks on vabas konkurentsis sündimine ja kasvamine.

XXI sajandil ei sünni enam uut Soome Nokiat, ?veitsi ?okolaadi või Hollandi juustu. Enam ei sünni tooteid, mida seostatakse ainult ühe riigiga.

Majanduslike piiride kadumine riikide vahel liidab kõik head ideed majanduses ühiseks saavutuseks ja nende rahvuslikku päritolu ei ole enam võimalik tuvastada. Eesti brändi loomisel ei tohiks me otsida unikaalseid tooteid või riiklikult eelistatud majandusharusid ja nende abil kirjeldada Eestit.

Meie eesmärk ei peaks olema proovida maailmas juba tuntud asjadele Eesti nimi külge panna ja selleläbi lootes, et küll siis Eestimaa ja eestlased ka ükskord ikka üles leitakse. Pole mõtet luua illusiooni ühest või isegi mitmest Eesti brändi reklaamikampaaniast, mis viivad meid maailmakaardile ja loovad meile soovitud positsiooni. Eesti brändi ei saa ehitada eraldi meie igapäevasest tegevusest. Tööstus, turism, sport, transiit, välispoliitika, teadus, kultuur jne. Kõikidel valdkondadel on omad eesmärgid ja kõik need on Eesti brändi kandjad ning arendajad.

Erinevatel valdkondadel on omad tugevused ja nõrkused maailmakonkurentsis ja kõik valdkonnad teevad omal moel kampaaniaid oma eesmärkide saavutamiseks. Eesti turism reklaamib näiteks ajalugu, loodust, üritusi. Eesti transiit aga hoopis geograafilist asendit ja infrastruktuuri. Eurovisiooni võitmine ja korraldamine võib tutvustada Eestit Euroopas palju enam ja efektiivsemalt kui mingi reklaamikampaania.

Eesti bränd elabki läbi nende valdkondade. Eesti riigi tähelepanu ning toetust peavad pälvima just need valdkonnad, kus parasjagu midagi toimub.

Kas ja kuidas on siis võimalik Eesti brändi teadlikult ehitada? Me peame saama paremateks eestlasteks. Oma sisemiste probleemide lahendamise kaudu saamegi paremaks ja nii muutub paremaks ka Eesti bränd. Faktide eest ei põgene ja väärtusi külge ei kleebi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing