Eesti võib lennunduskriisist pääseda väikeste kaotustega

Sirje Niitra 31. oktoober 2001, 00:00

Olete pärast Ameerika terroriakti kogu maailma lennundust tabanud löögi järel osalenud mitmel olulisel lennundusjuhtide kogunemisel. Millise sõnumi tõite sealt Eesti jaoks?
Lennunduses on pärast 11. septembrit muidugi täiesti uus olukord. ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Assotsiatsioon) assamblee otsustas järgmise aasta algul kokku kutsuda kõigi maade transpordiministrid, kes peaks uue olukorra valguses muutma mõningaid alusdokumente ja leidma ka raha täiendavate meetmete rakendamiseks.

Käisite hiljaaegu Prantsusmaal Bourdeaux?s, kus toimus ECACi (Euroopa Tsiviillennunduse Konverents) julgestuse töögrupi, mida teie juhite, koosolek. Milliseid otsuseid seal vastu võtsite?
Lõime kolm alakomisjoni, millest üks peab välja töötama erimeetmed hädaolukordadeks lennukis, teine maapinnal, ning kolmas arendama kvaliteedikontrolli ja auditi süsteemi.

Mis on need konkreetsed julgestusmeetmed, millest juttu on?
Eelkõige muidugi lennuki kabiiniukse tugevdamine ja sinna juurdepääsu kontrollimine, aga ka julgestuspersonali kasutamine lennu ajal. USAs on juba nn lennumarssalid lennukitel peal. Oluline töölõik on ka lennuki ja maa vahelise ühenduse tõhustamine.

Kas analüüsisite ka neid puudusi, mille tõttu terroriaktid võimalikuks said?
Viga oli selles, et olid olemas kõik protseduurid juhuks, kui lennuk kaaperdatakse, aga sellist olukorda, kus lennuk hõivatakse ja suunatakse mingi objekti vastu, ei osanud keegi ette näha. Nüüd on USAs vastu võetud otsus, et kaks kindralit võivad anda käsu selline lennuk lihtsalt alla tulistada. Praegu ongi väljatöötamisel protseduurid, kuidas lennuk õhus kahjutuks teha, et vältida eriolukorras veel suuremat õnnetust.

Euroopa kontekstis oli juttu sellest, et pole eraldatud tsooni lennujaamas, kus keegi pärast kõigi vajalike tehniliste protseduuride tegemist enam lennukile ligi ei pääse. Aastaks 2003 peab kogu pagas kõigis lennujaamades olema läbi valgustatud, praegu valgustatakse enamikus kohtades vaid need pakid, mis inimene lennukisse kaasa võtab.

Kuivõrd suurendab täiendavate julgestusmeetmete rakendamine ajakulu reisimisel?
Koos täiendavate turvameetmete kasutuselevõtuga tuleb mõelda kaotatud aja tagasivõitmisele protseduuride lihtsustamise abil, sest paljudes suurtes Euroopa lennujaamade on läbilaskevõime juba viimase peal ammendatud. Meil Eestis seda probleemi õnneks ei ole, sest Tallinna lennujaama läbib aastas kõigest 600 000 reisijat, kuid ehitatud on see 1,4 miljoni tarvis. Ajakulu on suurem praegusel üleminekuajal, hiljem see loodetavasti väheneb.

Kui kaua ülminekuaeg lennujaamades kesta võib?
Loodan, et aasta jooksul olukord normaliseerub.

Kui suurt kulude ja seega ka piletihinna tõusu on oodata?
Kõigepealt tõusevad kulud lennujaamades, kus tuleb soetada uusi vahendeid ja maksta lisatasu täiendava töö eest. Lennujaamad tõstavad omakorda erinevaid lennufirmadelt võetavaid tasusid ja lõppkokkuvõttes maksab ka nende suurenenud kulud kinni reisija.

Teisalt on lennureisijate hulk viimasel ajal kahanenud ja lennufirmad on sunnitud turu kaotamise hirmus hindu langetama. Hiljem hakkavad hinnad siiski tõusma. Selles mõttes on alanud lennunduses täiesti uus ajastu. Suuremad tegijad peavad integreeruma allianssidesse, väiksemad aga kas hakkama suurtele reisijaid ette vedama või hoopis loobuma.

Mis saab Eestis?
Julgestusmeetmete tugevdamine Tallinna lennujaamas ei tohiks reisijaile eriti suuri ebamugavusi tekitada. Usun, et Finnairi tütarfirma Aero Airlines?i siiatulekuga tekib meil järgmisest kevadest ka reaalne konkurents Star Alliance?i ja One Worldi vahel ja see hoiab piletihinnad normaalsel tasemel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing