Hea sisekujundusprojekt nõuab aega rohkem kui raha

Reio Raudsepp 31. oktoober 2001, 00:00

Sisearhitektilt nõutakse kõigepealt kiirust ja büroodest on saanud omavahel konkureerivad rallitiimid. Ajanappus kajastub uute objektide puhul selles, et esimene idee, mis pähe tuleb, tuleb ka teostada ning ettevaatlikkuse mõttes minnakse kindla peale välja. Oodatud üllatus uue objekti puhul asendub äratundmisrõõmuga. Uuest erinevast sai see, mis olude sunnil pidigi saama ja mõne aja pärast hakkavad ehitustööd otsast peale. Loomulikult on ajanappusel rida objektiivseid põhjusi: renditähtajad, pangalaenud jne. Kuid on ka neid, mida saab parandada. Siinkohal annan paar lihtsat soovitust.

  • Loo endale aega. Oleks hea, kui juba lähteülesande koostamisel osataks arvestada projekteerimiseks kuluva aja ja mahtudega. Siia tuleb lisada veel näiteks hinnapakkumiste ettevalmistamine ja materjalide tarneajad, mis võivad ulatuda isegi kahe kuni kolme kuuni. Edasi mööbli valmistamiseks ja ehituseks kuluv aeg. Projekteerimiseks kuluvat aega pole nii lihtne ühtse valemi järgi arvutada. Sellepärast võiks sisearhitekti kaasata töösse juba lähteülesande koostamisel.

Idee tasandil kaasarääkimine muudab arhitekti töö hiljem ainult lihtsamaks. Paljudel juhtudel ongi lõpptulemuses domineerima jäänud mitte raha-, vaid ajapuudusest tulenevad valikud.

  • Teiseks peaks arvestama sellega et parim lahendus ei pruugi olla sinu jaoks kalleim lahendus. Arvan, et sisearhitekti üks eesmärk ongi selles, et ära hoida rahakulutamist mõttetute asjade peale ning kasutada neid võimalusi, mis tal parajasti on, optimaalselt.

Eesti mööbli ja sisustusmaterjalide turul ei ole alati hinna ja kvaliteedi suhe omavahel tasakaalus. Inimesed hindavad asju erinevate väärtushinnangute järgi. Mõne jaoks loob väärtuse kallis materjal, teise jaoks on tähtis vorm. Kuid ka näiteks hinnaline laevalgusti muutub valesse kohta paigaldades kokkuvõtteks kasutuks. Seepärast võivad lihtsamad ja ka odavamad lahendused anda palju efektsema tulemuse, juhul muidugi, kui lahendused tulevad õigel ajal.

  • Kolmandaks ? hea tulemus on hea koostöö tulemus. Projekteerimise käigus on oluline osa üksteise mõistmisel. Kohe alguses tuleks selgeks teha, mida tahetakse või oodatakse.

Firmadega, kus arhitekt ei suhtle otseselt tellijaga, kulub palju aega otsuste kooskõlastamiseks. Seepärast peaks olema projektijuhil endal paljudes küsimustes otsustusõigus. Suuremate projektide puhul leidub ka büroosid, kes ka projektijuhi töö enda peale võtavad.

Kõigepealt on vaja teada, mida tellija soovib ruumiga teha. Mis eesmärke see peaks täitma, mis on tellija vajadused, võimalused. Selleks tuleb tavaliselt koos maha istuda ja vastata arhitekti pikale küsimustereale. Näiteks uue büroo tegemisel on vaja teada, millega büroo tegeleb, kes seal töötavad, missugune on büroo struktuur, kuidas tööprotsess käib jne. Selle järgi koostab sisearhitekt sobiva ruumiprogrammi.

Teiseks, kui suured on tellija rahalised võimalused.

Edasi tuleks üheskoos koostada ajagraafik ja neljandaks, mis on kõige tähtsam, on vaja sellest majast või ruumist jooniseid. Kui neid ei ole võimalik saada, saab hakkama kohapeal ka mõõdulindiga. Siit edasi lähebki töö lahti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing