Venemaa kaal naftapoliitikas kasvab

Sirje Rank 31. oktoober 2001, 00:00

Esmaspäeval teatas maailma suurim naftatootja Exxon Mobil, et investeerib viie aasta jooksul 4 miljardit dollarit nafta- ja gaasivälja kasutuselevõtuks Venemaa Kaug-Ida regioonis. Perspektiivis on projekti pikkus 30?40 aastat ning investeering 12 miljardit dollarit. See oleks ühtlasi seni suurim ühekordne välisinvesteering Vene majandusse.

Exxon Mobili välissuhete direktori Glenn Walleri sõnul andis tõuke Venemaa ja USA suhete oluline paranemine pärast Venemaa ühinemist terrorismivastase koalitsiooniga. Veel maikuus kahtles USA kompanii projekti võimalikkuses, sest mitmed küsimused eesotsas maksudega olid Vene ametivõimudega lahendamata.

Ohoota mere varude suuruseks hinnatakse 2,3 miljardit barrelit naftat ning 481 miljardit kuupmeetrit gaasi. Just stabiilse juriidilise baasi puudumine on seni lääne firmade investeeringuid Vene naftavarude hõlvamiseks tagasi hoidnud.

Ka Kaspia naftapoliitikas näib kaalukauss 11. septembri terrorirünnakute järel kalduvat Venemaa kasuks. ?Kui Venemaa teeb USA ja teiste liitlastega koostööd terroristide vastu, küsivad nad kindlasti ka midagi vastu,? ütles Renaissance Capitali nafta- ja gaasianalüütik James Henderson hiljuti Reutersile. ?Praegu on suurem tõenäosus, et eksporditeed hakkavad kulgema läbi Venemaa.? Ühe ?punkti? on Venemaa juba saanud. Esimene täiesti uus naftajuhe, mis toimetab Kaspia naftat lääne turule, läheb Kasahstani Tengizi naftaväljalt Novorossiiski sadamasse.

Kui läänemaailm tahab vähendada sõltuvust poliitiliselt ebastabiilsest Lähis-Idast ning naftat eksportivate riikide organisatsioonist OPEC, on suurima potentsiaaliga piirkond endise Nõukogude Liidu territoorium. Suuruselt on Kaspia naftavarud võrreldavad Põhjamere varudega.

Ühtlasi on maailma suuruselt teise naftatootja Venemaa pluss sõltumatus, sest teda näiteks OPECi tootmiskvoodid ei puuduta. Kartell on korduvalt mõista andnud, et sooviks Venemaad oma organisatsioonis näha, kuid praeguses seisus on Venemaa liitumine vähem tõenäoline kui kunagi varem.

?Venemaa on pidevalt OPECiga flirtinud, kuid pole kunagi esitanud konkreetset soovi sellega ühineda või isegi sellist huvi ilmutanud,? ütles Julian Lee Londoni rahvusvahelisest energeetikauuringute keskusest. Lee sõnul pole Venemaa ka toetanud OPECi poliitikat tootmise või ekspordi piiramisega, et hoida nafta hinda kartelli soovitud vahemikus 22?28 dollarit barrelist. Ka läinud nädalal Viinis, kus OPEC püüdis veenda kartellist välja jäävaid riike tootmist vähendama, teatas Venemaa, et ei plaani seda teha. Sel aastal on Venemaa tootmist suurendanud 500 miljoni barreli võrra ning tahab tulevast aastast lisada veel 300 miljonit.

25% maailma naftast tarbib praegu USA, mille päevane nõudlus on 19 miljonit barrelit. Pool sellest tuleb impordist, millest omakorda 2,4 miljonit barrelit veetakse sisse Lähis-Idast. Naftajanu on suunanud USA välispoliitikat aastakümneid, sundides sõprust pidama mitme ebademokraatliku riigiga. Veel enne 11. septembri terrorirünnakut kutsus president George W. Bush ameeriklasi üles naftatarbimist piirama, öeldes, et USA julgeolek sõltub energiaalasest julgeolekust. USA-le kuulub kõigest 4% maailma kinnitatud naftavarudest.

Võimalike lühiajaliste ?okkide tasandamiseks plaanib USA praegu suurendada riigi strateegilist varu. Praegu on reservis 543 miljonit barrelit ehk 54 päeva import.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing