Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Emissiooni ärajäämine tooks 300 mln lisakulu
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen lausus, et kui selleks aastaks kavandatud 1,5 miljardi krooni mahus riigivõlakirjade emissioon ära jääb, tuleb seniste laenude põhisumma ja intressidena maksta järgmisel aastal riigieelarvest kavandatule lisaks 300 miljonit krooni. ?Oleme arvestanud, et maksame vähem tagasi,? lausus Mathiesen.
Emissioonidest saadavast 100 miljardist eurost on 15,3 miljardit planeeritud radarite ostuks ning ülejäänud osa laenude tagasimakseks.
Mathieseni sõnul seisab riigivõlakirjade emissioon seaduste taga, sest välisinvestoritega seoses on seadustes mõningaid probleeme. Emissiooni peakorraldaja Credit Suisse First Boston tellis Eesti seadustele ekspertiisi, millest selgus, et on võimalus nende kaksipidi mõistmiseks. Sellises olukorras ei soovi aga peakorraldaja emissiooni läbi viia. ?Peame leidma sisulise lahenduse,? lausus Mathiesen.
Mathiesen ei soostunud prognoosima, kas seaduseparandused suudetakse teha piisavalt kiiresti, tagamaks emissiooni korraldamise sellel aastal.
Mathieseni sõnul oleks emissiooni mõtet korraldada hiljemalt detsembri alguses, sest hiljem lähevad suuremad investorid jõulupuhkusele ja aktiivne tegevus algab taas pärast aastavahetust.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson lausus, et esimese lugemise läbinud seaduseelnõu suudetakse selle aasta lõpuks vastu võtta, kuid see ei tähenda, et ka emissioon jõutakse selle aasta jooksul korraldada.
Mathiesen kinnitas, et juhul kui emissiooni ei suudeta tänavu korraldada, on rahandusministeeriumil välja töötatud varuvariandid näiteks sündikaatlaenu näol.