Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esitajaaktsiad kaotavad kehtivuse

    Eestis on ligi 7000 aktsiaseltsi ja kuna aktsialiigi selgitamine nõuab süvenemist firmade põhikirja, ei ole seda tehtud, ütles Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi emafirma Tallinna väärtpaberibörsi turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Eva Palu.
    Palu peab tõenäoliseks, et aasta lõpupoole tekib rohkem aktsiaid ümber vahetada soovijaid, sest selle tegemata jätmisel ähvardab ettevõtet sundlõpetamine.
    Spetsialistide hinnangul ei ole esitajaaktsiatega aktsiaseltse Eestis eriti palju.
    Avalikkuse tähelepanu on enim pälvinud juhtumid, kus omaniku nimele kinnistamata esitajaaktsiate varjamine on tekitanud spekulatsioone poliitikute ning riigiametnike kuulumisest esitajaaktsiate kaudu firmaomanike sekka. Seetõttu on avalikkuse huvi alla sattunud laevafirma Hansatee tuumikaktsionäri, ASi Infortar omanikering.
    Samuti peavad aktsiaseltsi põhikirjas aktsiaraamatu pidamist reguleerivad normid olema vastavuses Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja äriseadustiku nõuetega ehk põhikirjas peaks sisalduma sätted, et seltsi aktsiad on nimelised ja seltsi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
    Seega tuleb peale aktsiate vahetamise teha sellesisulised parandused ka aktsiaseltsi põhikirja ning need veel enne aasta lõppu äriregistrisse kanda. Põhikirja tuleb muuta näiteks ka siis, kui põhikirja kohaselt peab juhatus aktsiaraamatut või kehtestab nõukogu aktsiaraamatu pidamise korra.
    Esitajaaktsiaga seotud muudatused põhikirjas on riigilõivuvabad. Et aga paljude aktsiaseltside põhikiri on kinnitatud 1996. aastal, pärast mida on nii äriseadustikus kui ka teistes äritegevust reguleerivates seadustes tehtud hulgaliselt muudatusi, ei piisa enam ainult ühe muudatuse tegemisest põhikirja, vaid see tuleb kooskõlla viia kehtiva seadusandlusega. Kõikidel nendel juhtudel tuleb aga põhikirja muudatuse eest tasuda 700 krooni riigilõivu.
    Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti väärtpaberi keskregistri seadus kohustab kõiki olemasolevaid aktsiaseltse registreerima oma aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Tänaseks on aktsiad registreerinud 7000 firmast 400. Register ootab suuremat taotluste lainet vahetult enne lõpptähtaega järgmise aasta sügisel.
    Aktsiate registreerimine on tasuta. Aktsiate registris pidamise eest tuleb tasuda kvartaalset hooldustasu, mis sõltub äriühingu aktsiakapitali suurusest (börsil noteeritud aktsiaseltsidel võrdub aktsiakapitali suurus turuväärtusega). Hooldustasu alammäär on 250 krooni ning ülemmäär 25 000 krooni kvartalis. See tähendab, et näiteks kuni 1,25 miljoni kroonise aktsiakapitaliga äriühingutel, mis moodustavad 75 protsenti Eestis registreeritud aktsiaseltsidest, tuleks tasuda 250kroonist iga kvartal makstavat miinimumtasu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.