Inglaste veekeemia ehk kuidas veest raha pigistada

01. november 2001, 00:00

ASi Tallinna Vesi omanikud võtavad tuleval aastal ettevõttest aktsiakapitali vähendamise teel välja ligi miljard krooni, asendades omakapitalil põhinevad investeeringud EBRD laenuga. Linnavolikogu Keskfraktsioon kaalub kavatsetava aktsiatehingu pärast linnavalitsuse umbusaldamist. Eesti tuntud majandusanalüütik, Tallinna Vee juhtide nõunik Hardo Pajula aga kiidab tehingut: ?ASi Tallinna Vesi omakapitali vähendamisest võidavad kõik osapooled.?

Omakapitalil põhinevate investeeringute asendamine odavama ja pikaajalisema laenuga on igati põhjendatud. Kes kui palju tehingust võidab, sõltub aga nüüd sellest, millise kolmest võimalikust stsenaariumist valib edaspidiseks vee-ettevõtte enamusaktsiate omanik United Utilities International.

Üks on teada ? kõigil kolmel juhul on üks kindel võitja, inglastest omanikud. Ühel juhul võidavad tõesti kõik, ülejäänud kahel juhul tõmmatakse linnale müts pähe, tarbijad ei pruugi ei kaotada ega võita.

Esimene stsenaarium ehk võidavad ettevõte, Tallinna linn, tarbijad. Omakapitali vähendamisest saavad inglased 479 miljonit krooni ? ja inglased on Tallinna Vee erastanud ettevõtte enda rahaga ? ning Tallinna linna tuleva aasta eelarvele lisandub 471 miljonit.

Omakapitalil põhinevate investeeringute asendamine odavama laenuga võimaldab ettevõtet paremini majandada ja seetõttu väheneb ka surve hindadele.

Teine stsenaarium ehk Tallinna linnal on vesi põlvini. United Utilities International vabastab end Tallinna Vee erastamiseks võetud laenust ? uus, odavam laen võetakse juba Tallinna Vee nimel, aga ettevõttest kuulub inglastele veidi üle poole (50,4% aktsiatest).

Teisi sõnu jagavad inglased erastamisel võetud kohustused Tallinna linnaga. Tallinna linn ei tohiks seda lubada.

Kolmas variant ehk Tallinna linnale on vesi peale tõmmatud ? uue kapitali kaasamiseks tehakse uus suunatud aktsiaemissioon ning puksitakse linn vee-ettevõttest välja.

Selle mõtte käis hiljaaegu raadio Kuku keskpäevatunnis välja Rein Lang. Spekulatsioon? Esialgu jah, kuid seda võimalust ei tasu ka välistada, sest sellist skeemi on meil Eestis varem üsna tihti kasutatud. Nii tegi näiteks Tiit Vähi Silmeti erastamisel riigiga.

Ükskõik milline stsenaarium käiku läheb, on inglased igal juhul tõestanud, et nad on osavamad majandajad kui Tallinna linn ? nad oskavad veest raha välja pigistada. Seetõttu võib öelda, et üks asi, millega Tallinna linn ei eksinud, on investori valik.

Ühe vea on linn aga juba teinud ja see on erastamislepingu lisas vee hinna sidumine tarbijahinnaindeksiga. Seetõttu kerkib vee hind ikka vähemalt THI võrra, vaatamata sellele, et avalikkusele jagatud info järgi pidi vee hind jääma muutumatuks kuni 2003. aasta lõpuni.

Samas ei ole pärast seda tärminit Tallinna Veel kui monopolil hõlpus hindu tõsta ? kavatsetav omakapitalil põhinevate investeeringute asendamine odavate laenudega muudab veetootmise efektiivsemaks. See on vastuargument hindade tõstmisele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 12:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing