Riigieelarve kärpimine tekitab koalitsioonis lahkarvamusi

?Kui meile heidetakse ette seda, et riigieelarve eelnõu oli liiga suur võrreldes SKT reaalse kasvuga, siis paraku polnud see ainult Reformierakonna, vaid kogu valitsuse ühine väljapakkumine,? ütles Kallas eilsel Reformierakonna liikmetele korraldatud eelarve- ja maksupoliitika seminaril. ?Muutunud olukord majanduses vajas numbrite ülevaatamist ning valitsus on teinud oma otsuse, et eelarvet kärbitakse.?

Samas väljendasid Mõõdukad eile põhimõttelist nõusolekut riigieelarve projekti kärpimiseks, kuid ootavad rahandusministeeriumilt põhjendusi, mille alusel langetas ministeerium majanduskasvu prognoosi 5protsendilt 4 protsendile.

Mõõdukate erakonda kuuluva riigikogu rahanduskomisjoni liikme Rein Järvelille hinnangul võidakse ka osa 500 miljonilisest eelarveaugust jätta defitsiiti ning osa katta poliitiliste kokkulepete tulemusena leitava rahaga.

?Eile õhtul olid Mõõdukad küll kokkuleppega eelarvet kärpida nõus,? sõnas Kallas.

Riigieelarvega seotud erimeelsusi on koalitsioonipartnerid lubanud arutada esmaspäeval.

Kallase kinnitas erakonnakaaslastele, et Reformierakonna maksupoliitika edasine suund on endiselt hoida eelarve tasakaalus ning maksud madalad.

?Kui tahame olla edasi valitsuses, peame maksud madalad hoidma, kuid peame arvestama ka kulusid.? Rahandusministri selgitusel oleks ekslik järgida osa välisriikide senist praktikat, kes kehtestavad kõrge maksumäära ja siis määravad terve hulga maksuvabastusi. ?Maksuvabastus ei ole maksukoormuse langetamine.?

Minister möönis, et kui ettevõtete tulumaksu kaotamine oli olulisim muudatus, mis reformikad läbi viinud, siis kahtlemata on võimalik edasi liikuda üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas. ?On selge, et tööjõu maksustamine võiks olla madalam ja Eesti selles vallas just hästi silma ei paista. Meie konkurentsivõime sõltub tulevikus sellest, kuidas me maksustame tööjõudu. Mida kõrgem see on, seda vähem luuakse töökohti.?

Ministri kinnitusel on endiselt primaarseks ka üksikisiku tulumaksumäära langetamine 20 protsendile ning praegu käib ettepanekute väljatöötamine, kuidas katta sellega seoses eelarvesse tekkivat auku.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi märkis uuest aastast kehtima hakkavaid tulu- ja sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohta, et ei pea endiselt mõistlikuks riigikogu poolt viimasel hetkel maksustatavast tulust mahaarvatava summa piirmäära tõstmist 100 000 kroonile esialgu kavandatud 50 000 krooni asemel. ?Meilt on küsitud, et kus on siis parempoolsus ja liberalism, kuid parempoolsus peab seisnema raha kasutamise otstarbekuses, mitte maksude vältimises iga hinna eest.?