Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Terror paneb Interneti pakkujad hinda tõstma

Eneken Tikk 01. november 2001, 00:00

Hiljutiste terrorirünnakute valguses on mitmed riigid asunud karmistama Interneti kasutamist reguleerivaid õigusakte. Seadusemuudatused sunnivad Internetiteenuse pakkujaid (ISPsid) pöörama senisest enam tähelepanu oma tegevuse korraldamisele. Lisakohustustega kaasneb paljude analüütikute arvates ka teenuse hinna tõus.

USAs on ettevalmistamisel Regulation of Investigatory Powers (RIP) Act.. Eelnõu kohustab teenusepakkujat säilitama informatsiooni e-kirjade saatjate ja saajate kohta. Seaduse artikli 12 kohaselt on nõutav, et teenusepakkujad säilitaksid andmeid omal kulul, kui pädevad asutused seda taotlevad.

Seadusemuudatusele eelnes teenusepakkujate ja võimude vastasseis küsimuses, kas ISPd on kohustatud integreerima uurimisorganite taotlusel oma süsteemi jälitustarkvara Carnivore. Viimaste hinnangute kohaselt on Carnivore´i kasutamine kohustuslik siiski vaid kohtu korralduse alusel.

Saksa valitsus nõuab, et ISPd kujundaksid oma süsteemid ümber nii, et politseil ja uurimisorganitel oleks vajaduse korral võimalik jälgida konkreetsete isikute omavahelist suhtlemist. Vastavat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 teenusepakkujaile, kel on üle 1000 kliendi.

Jaapanis ettevalmistatud eelnõu kohaselt on ISPd senisest enam kohustatud kaitsma oma kliente privaatsuse rikkumise eest. Seaduse kohaselt peab teenusepakkuja menetlema kõiki sellekohaseid klientide kaebusi ning rikkumise avastamise korral selle kõrvaldama. Valida on kas informatsiooni korrigeerimise või allika sulgemise vahel.

Prantsuse kohtu hiljutine lahend LICRA and UEJF v. Yahoo! Inc and Yahoo France toetab sama seisukohta. Kohus leidis, et ISPd peavad viivitamatult tegutsema, kui neile saab teatavaks kolmandate isikute õigusi rikkuva teabe või materjalide levik nende serverite kaudu. Teine kohtulahend, Ste Multimania Production v. Lacoste kinnitab samas, et teenusepakkujad ei ole ise kohustatud serveris paiknevate saitide sisu süstemaatiliselt kontrollima.

Seni on teenusepakkujate vastutust sisustanud peamiselt kohtulahendid, kuid hiljutised sündmused ja nendega kaasnev ebakindlus sunnivad riike astuma virtuaalkeskkonna kaitseks senisest tõhusamaid samme, mille elluviimisel saab tõenäoliselt suur osa olema Interneti teenusepakkujatel. Peamiseks vastuargumendiks ISPde kohustuste määra kõrgendamisele on seni peetud nende keskset rolli Interneti levitamisel.

Briti Kaubanduskoja hinnanguil võib kohalike ISP-de kohustus säilitada andmeid 5 aasta jooksul minna teenusepakkujaile maksma koguni 640 miljonit naela.

Eestis on teenuse osutaja kohustatud säilitama teavet kõigi tarbija telekommunikatsiooniteenuste kasutamisega seotud toimingute kohta minimaalselt ühe aasta jooksul arvates toimingu toimumisest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teist tähtaega.

Teenusepakkuja võib Telekommunikatsiooniseaduse (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) ja Vabariigi Valitsuse 2000. aasta 4. detsembri määrusega nr 398 teenuse osutamist tarbijale piirata või selle peatada juhul, kui tarbija rikub liitumislepingu tingimusi. Andmesideteenuse osutamist ei või piirata ega peatada, kui tarbija kõrvaldab enne piiramise või peatamise algust selle aluseks olnud asjaolu. Tarbija kohta käivate andmete kasutamine peab olema fikseeritud liitumislepingus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:02
Otsi:

Ava täpsem otsing