Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmad vabanevad juhtmetest
?Põhiline laialdase leviku põhjus on olnud hinnalangus, veel neli aastat tagasi maksis traadita arvutivõrgu kaart 10 000 krooni, praegu algavad odavamatel toodetel hinnad 2000 kroonist,? räägib 3K Groupi kaubamärgi all traadita intenetilahendusi pakkuva OÜ Kadarpik & Kaljumäe tegevdirektor Toomas Kadarpik.
?Eestis on meil sadakond äriühingut, kes kasutavad kontoris traadita arvutivõrku, viimaste seas lisandus klientide hulka näiteks Saku Suurhall,? lisas Kadarpik.
Ühte võrku ühendatavate arvutite arv kõigub Kadarpiku sõnul 10 arvutist kuni 100ni. ?Täislahenduse keskmine hind kõigub 30 000 ja 100 000 krooni vahel, suuremate lahenduste hind läheb üle 500 000, kus paigaldatakse ka kontoritevahelised traadita ühendused,? räägib ta.
Kadarpik ütleb, et erinevalt levinud müütidest tagab juhtmevaba side suure töökindluse ning samas vabaduse liikuda.
?Töökindlus tuleb põhiliselt sellest, et süsteemil pole lahtivõetavaid või muudetavaid asju ning enamasti on infrastruktuurilahendused ennast dubleerivad, näiteks ühe tugijaama ülekoormatuse puhul suunatakse klient automaatselt teisele tugijaamale, sama toimub ka mõne häire puhul,? toob ta esile traadita ühenduse plusse. ?Firma ei kaota investeeringuid ega aega, kui ta kolib uutesse ruumidesse, samuti on võimalik tööd jätkata firma erinevates osakondades ja ajutistes kohtades töötades.?
Miinuseks nimetab Kadarpik väiksemat kiirust võrreldes traadiga võrguga.
?Meil käib töö meeskonnatöö põhimõtete järgi, peetakse tihti koosolekuid, istutakse koos, paljudel on sülearvutid. Kogu aeg oli vaja juhtmetega arvuteid vedada, aga lõpuks läks see juhtmepundar liiga suureks kätte,? räägib Eesti ühe suurema sidefirma Tele2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk sellest, miks tema juhitavasse firmasse traadita internet muretseti.
?Kindlasti on traadita lahendused kallimad, aga operatiivsus ja võimalus igal pool ja igal hetkel asju korraldada kaaluvad selle üle,? ütleb Lukk. ?Näiteks võin mingi dokumendi välja printida mööda koridori jalutades ja lihtsalt klahvi vajutades.?
Juba pikemat aega uurib Tele2 võimalusi, kuidas saaks pakkuda odavat traadita interneti püsiühendust ka eraklientide, kuid praeguseks pole sellest veel midagi välja tulnud.
Traadita internetti pakuvad praegu näiteks Eesti Telefon ja Vemise kaubamärgi all tegutsev OÜ TRL Group. TRL Group pakub traadita andmesidet kaheksa kuud. Praegu on firmal 155 klienti, neist üle poole ärikliendid.
?On märgata eraisikute huvi kasvu SOHO ehk kodukontoripaketi vastu, mis on küll suhteliselt kallis, kuid pakub head võimalused kodus töötada,? märgib TRL Groupi juhataja Karti Ristal. SOHO liitumis- ja kuutasu on 1000 krooni, ühenduse kiirus on 256 kbit/s.
Näiteks Eesti Telefoni kõige populaarsema ADSL-ühenduse, 590kroonise kuutasuga ADSL Ligth paketi allalaadimiskiirus on kuni 64?256 kbit/s.
Eesti üks suuremaid sidefirmasid AS Uninet on aga traadita interneti pakkumisest loobunud ja keskendunud internetilahendustest ADSLile.