Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töö efektiivsusega viis Infotarga sihile

    Infotarga üks omanikke ja firma juhatuse esimees Jüri Ross mõtleb kaua ning lappab mappides meenutamaks, mis toimus 2000. aastal erakordset, et ettevõttel nii edukalt on läinud. Lõpuks leiab ta sobiva legendi: 1993. aastal oli firma käive 3,6 miljonit krooni ja ettevõttes töötas 7 inimest. Eelmisel aastal oli käive 123 miljonit, kuid sellega sai hakkama 58 inimest ehk neljakordne tööviljakuse kasv. ?Kaldun arvama, et tööviljakuse kasvus ja inimeste koolituses seisnebki meie edu,? lausub Ross.
    Ta tabab märki. Eesti jaekaubandusettevõtetest oli Infotark möödunud aastal parima rentaablusega, üle 15,7. Möödunud aasta 25 miljoni kroonise käibekasvu saavutamiseks võeti juurde vaid kaks inimest. Varasemate aastate tegevused olid loonud soodsa pinnase ettevõtte efektiivseks tööks. 1999. aastal alanud suurklientide haldamine on saanud Infotarga põhiliseks kasvumootoriks. Firmas on vaid viieliikmeline grupp, kes läheneb suurklientide vajadustele personaalselt. Kuid see grupp töötab niivõrd tõhusalt, et kaupluste kasvust on Infotarga kasv olnud viimastel aastatel vaid umbes kümme protsenti, ülejäänud kasvu on firmasse toonud aktiivmüük suurklientidele.
    Ometigi rajaneb edukus suurklientidega eelneval jaemüügi väljaarendamisel. Aluse suurklientidega tegelemisele pani 1998. aastal endale võidetud Hansapanga pakkumine. ?Hansapank otsis stabiilset firmat, kellel oleks suur ladu,? räägib Ross. Infotarga kõigi kaupluste laoväärtus on kokku ca 14 miljonit krooni, mis oli piisav Hansapanga ligi 130 kontori häireteta varustamiseks.
    Hansapanga ostujuhi Ella Divaki kinnitusel oli tõepoolest kontoritarvetega varustaja valiku üheks kriteeriumiks, et pakutav sortiment lubaks saada võimalikult palju asju ühest kohast. Praegu edastab Hansapank Infotargale iga kuu ligi 10 000 tellimuskirjet. ?Tõsi, tegijal ikka juhtub,? möönab Divak. ?Juhuseid, et vajalikku kaubakogust kohe ei ole, on esinenud, kuid alati on leitud kiire lahendus,? lisab ta.
    Firma algusaastatel jaemüügiga järjepidevalt kasvatatud käive viis Infotarga ka kokkuhoiuni logistikakuludes. Rossi kinnitusel hakkasid kulud käibe kohta oluliselt vähenema, kui firma võis korraga tellida haagisetäie kaupa. Täiskoormate tellimine on odavam kui osakoormate transporditeenus ja käive kasvab suuri lisakulusid tekitamata. ?Kui oled väike, siis sa sellist edu ei saa. Tänu oma suurusele suudame aga hoida oma hindu kontoritarvete müügis agressiivselt madalal,? leiab Ross.
    Konkurendid kadestavad ka Infotarga edu hankekanalitega töötamisel. Officeline?i tegevdirektori Allan Korjase sõnul annab Infotarga kuulumine ühte Põhjamaade suurde hulgimüügiketti väga soodsaid sisseostuhindu. ?Isegi kui nad klientidele müüvad kauba edasi konkurentidega võrreldes võrdse hinnaga, on nende rentaablus parem,? nendib Korjas. Soodne samm oma hanke- ja transpordikulude vähendamiseks astuti Infotargas 1997. aastal, kui osteti viis protsenti Soome suure kauplusteketi EURO Toimistotukut OY aktsiatest.
    Soomlased on ka 50 Infotarga omanikud. Ülejäänud pool kuulub Eesti eraisikutele, kellest suurim osalus on Jüri Rossil endal. Rosse on firmas palju. Firma juhatuses on nii Jüri Rossi abikaasa kui ka tütar ning onupoeg Viktor Ross. Põhimõttelise vastasseisu korral jääksid Rossid firma juhatuses siiski vähemusse, kuna juhatus on 12-liikmeline. Kuid Jüri Ross kinnitab, et sellist vastasseisu pole seni veel tekkinud.
    Firma suurosanikke soomlasi hindab Ross väga kõrgelt. ?Tublid inimesed sattusid ? töökad ja mitte ahned,? iseloomustab ta partnereid, mainides, et möödunud aastal maksis Infotark dividendideks vaid 400 000 krooni. Koostöö soomlastest osanikega algas Jüri Rossil väikeettevõtte Kompuuter ajal, kus tehti Juku arvutitele tehnohooldust ja tarkvara. Arvutitehnikast kiiremini hakkas aga arenema kontoritarvete pool. Nüüd on olukord taas muutunud ning kasvama on hakanud kontoritehnika müük. Suurkliendid hakkasid möödunud aastal oluliselt rohkem ostma kontoritehnikat. Tehnika on kallim ning võimaldab Infotargale suuremat kasvupotentsiaali. Kuid ka sellest ei piisa. Traditsiooniliste kontoritarvete ja bürootehnika kõrval hakatakse tänavu sügisel pakkuma ka büroomööblit.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.