Eesti IT-turg - kellele siis lüüakse hingekella?

Lugedes 24. oktoobri Äripäevast kolleegi ja konkurendi Ants Silla analüüsi Eesti IT- tööstuse tulevikust, tundsin siirast äratundmisrõõmu (vt. Eesti IT turg - kellele lüüakse hingekella?). Eesti IT-turg ei ole tõepoolest kriisis. Küll aga saame lähiaastail näha turu olulist konsolideerumist ehk Ants Silda tsiteerides - on kogu turu huvides, et kujuneksid veel tugevamad liiderfirmad, sest olemasolevatel ei piisa kriitilist massi.

Muutusi juhivad klientide muutuvad vajadused. Kui viis aastat tagasi ostsid väikefirmad personaalarvuteid, lasid paigaldada võrgu ja heal juhul töötas neil Excel ja Word, siis nüüd vajavad nad finantsarvestust, grupitöö tarkvara ja korralikku veebilehekülge. Siis ostsid suurettevõtted lihtsaid servereid ja andmebaase, tänane Hansapank on piltlikult mitmesaja miljoni kroonine arvutiprogramm. Kui Indrek Neivelt nädal aega tööle ei tule, siis klient seda ei märka. Kui peaks tõrkuma Hansapanga server, tunneks seda kogu Eesti.

Tänased kliendid ootavad IT firmalt tugevaid tiime ja kõrget professionaalsust. Enam ei vajata palavikku leevendavat medõde, vaid kirurgi, kelle kätte võib usaldada oma elu.

Eesti IT-firmadel on üldjuhul kaks probleemi: siis, kui tööd on, ja siis, kui tööd pole. Korraliku IT-spetsialisti koolitus võib minna maksma sadu tuhandeid kroone ja ka palk koos maksudega on keskmiselt pool miljonit aastas. Tööjõud moodustab tavaliselt 2/3 IT-firma kulubaasist ning ettevõtte peamine põhivara läheb igal õhtul koju. Ent pole iial täit kindlust, et just sellise koolitusega spetsialistile on tööd.

Eesti on väike, kuid IT-projektid muutuvad aina unikaalsemaks. Enamikke suurprojekte tehakse vaid üks kord Eesti ajaloos, pärast seda võib kallilt omandatud oskused aknast välja visata, kui neid just ei õnnestu müüa välismaal. Seega on Eesti väiksus muutunud oluliseks piiravaks teguriks IT-firmade arengus. Selleks, et teha kulukaid investeeringuid inimkapitali, peab olema kindel, et neile tööd leidub. Jääda vaid Eesti firmaks on riskantne. Seetõttu ei ole arvutifirmadel muud alternatiivi, kui saada rahvusvahelisteks kas läbi Balti ruumis toimuvate ühinemiste või müües end suurtele Lääne firmadele, riskides oma identiteedi kaotamisega.

Microlink mõistis seda mitu aastat tagasi ja võttis ette riskantse, kuid vältimatu muutumise, mille käigus Eesti arvutitootjast sai rahvusvaheline, kõrge lisaväärtusega lahendusi pakkuv firma. Kolme aastaga kasvas Microlink viis korda käibelt ja inimeste arvult, brutokasum isegi 8 korda. Täna ei suuda ükski kohalik konkurent klientidele pakkuda samasugust gammat oskustest ja teenustest. Teisi sõnu ehitas Microlink üles uue firma, millest esialgne MicroLink moodustab vaid viiendiku. Enamik tänasest 683 töötajast on üle elanud omaniku-, juhtkonna- ja kultuurivahetuse. Firma valis teadlikult pigem kiire kui aeglase laienemise tee, asudes sellega teerajaja rolli tööstuses, tehes esimesena vigu ja, mis peamine - õppis neist.

Kolme aastaga on Microlink põhivarasse, firmade ostmisse ja arendusse investeerinud ligi 250 miljonit krooni - enam, kui kõik suuremad IT-firmad kokku. Ükski investeering ei hakka tagasi tootma kohe, kuid üksi viimases kvartalis tootis Microlink äritegevusest sama palju rahavoogu kui enamik meie konkurente aasta jooksul. Enam suuri investeeringuid pole vaja teha, küll aga seisab konkurentidel ees raske protsess, et oma kriitilist massi saavutada.

Kellele lüüakse Eesti turul hingekella? Eelkõige firmadele, kes õigel ajal tulevikku ei vaadanud ning jätsid tegemata investeeringud, mis kindlustaksid neile koha tuleviku Baltikumi IT-tööstuse kaardil. Tihti arvatakse, et IT-tööstus pole investeeringumahukas. Vale puha. Investeering ühe inimese kohta võib IT-tööstuses osutuda suuremaks kui näiteks telekomisektoris, kuid see raha ei lähe mitte materiaalsesse põhivarasse, vaid kompetentside arendamisse või kompetentse omavate firmade ostmisse. Lisaks võib see investeering erinevalt treipingist esitada ka lahkumisavalduse.

Enamiku "suurte" Eesti IT-firmade aastakäive on umbes 100 miljonit krooni. Soome IT-firmade edetabelis ei jõuaks need kõrgemale 160. kohast. Kindlasti on Eestis ruumi veel sadadele väikestele IT-firmadele. Meie suurkliendid vajavad aga üht-kaht tõeliselt suurt IT-firmat, kel sadu programmeerijaid ja konsultante, sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv aastakäive, kogemus tõeliselt keerukate lahenduste väljatöötamisel. Ainult selliste firmade kätte usaldavad oma põhisüsteemide arenduse ja opereerimise meie magusaimad suurkliendid nagu pangad või telekommunikatsiooniettevõtted. Täna teevad nad aga paljut ise, olles sisuliselt Eesti suurimad IT-firmad.

Kui sellist firmat ei sünni Eestis, tuleb see meile Põhjamaadest või Ameerikast. Lääne firmade huvi on plahvatuslikust kasvanud - kui enne olime liiga väikesed, siis täna on tugev ja tõusev Baltikum Lääne langeva turu taustal saanud maiuspalaks.