Elektri hind lööb kõiki

05. november 2001, 00:00

Monopol tähendab alternatiivi puudumist ja praegu kogeme taas olukorda, kus meie riigi kodanik on seatud sundseisu elektrihinna meelevaldse tõusu tõttu. Eesti Energia, riigiaktsiaselts ehk siis riik ise, üritab oma kätt veelgi sügavamale tarbija, oma kodaniku taskusse toppida, et vaesemailt viimast raha kätte saada. Peaks olema loomulik, et riik püüab kõigiti toetada kodanikke, paraku aga oleme sunnitud üha enam kogema mõtlematut kasuahnust. Näiteks ei saa kuidagi lugeda normaalseks, et riigiettevõtte juhtide palgad ületavad mitmekordselt nii riigi presidendi kui peaministri oma! Miks, kuidas ja kelle arvel on see riigiettevõtte puhul üldse võimalik?

EE suhtleb üldsusega ainult oma esindaja Jaanus Arukaevu kaudu, kelle ebaprofessionaalsed ja demagoogilised põhjendused elektri hinna tõusu kohta kutsuvad esile vaid nördimust. Valet ilmestab väide, et 20kroonine püsitasu kehtestatakse seetõttu, et EE kulutab iga tarbija peale kuus keskmiselt 117 senti(!). Miks küsitakse sellest 17 korda suuremat summat?

On paratamatu, et kõik hinnad aja jooksul tõusevad, s. h ka elektri hind. Oleks normaalne, kui ka elektri hinna tõus alluks üldisele inflatsiooniprotsendile. Praegu saab elektri hinna meelevaldne tõus just selleks mootoriks, mis inflatsiooni ohjeldamatult kergitab ning rahvast vaesestab - ikka riigi toel ja mahitusel.

Kas ohjeldamatu hinnatõusuga tahetakse elektriküte sootuks likvideerida? Näiteks Postimehes on vilksatanud isegi selliseid sõjajärgsetest aastatest pärinevaid arvamusi, et see on luksus ja koguni ressursside raiskamine. Kas oleks siis õigem vedada põlevkivi riigi teise otsa ja põletada seal ahjudes, selle asemel et seda teha elektrijaamade võrreldamatult kõrgema kasuteguriga kateldes?

Elektriülekandeliinide praeguse taseme juures on energiakandekaod üsna madalad, seda eriti öösel, mil üldkoormus on väike. Elektrijaamad töötavad kõige ökonoomsemalt püsiva koormusre?iimi juures. Just selleks on kõigis arenenud riikides kehtestatud elektrienergia öötariif, mis on päevatariifist ligi poole odavam. Meil aga üritatakse tõestada vastupidist.

Tõesti, mugava elektrikütte eest tuleb maksta. Praegu aga tundub, et põhjendamatult suurelt tahetakse lüüa just neid, kes öist energiat salvestuskütteks kasutavad, sest see vajab enam ampreid. Uued hinnapaketid 5M ja 6M kehtestavad ampritasuks senisest üle kolme korra suurema määra, 9,75 kr, mis paketis kilovatt-tunni tariife alandab, aga see-eest jääb kehtima ka suvel, mil elektrikütet ei kasutata. Tabelis on toodud kahe elektriküttel eramu senisele tarbimisele tuginevate arvutuste tulemused. Üks kasutab otse-, teine aga salvestuskütet ning mõlemad tasuvad energia eest praegu 4. hinnapaketi alusel.

Kuna uute tariifipakettide puhul on tegemist peakaitsme suurusest lähtuva ampritasu erinevate suurustega, on arvutused tehtud eraldi suve- ja talveperioodi jaoks - suvel kütet ei kasutata, kuid jääb ampritasu. Kütteta perioodi pikkuseks on võetud 5 ja kütteperioodiks 7 kuud. Muidugi oleneb hinnatõusu protsent konkreetse eramu energiatarbimise hulgast ja päeva/ööenergia vahekorrast. Tabel näitab lisaks hinnatõusu suurusele õige hinnapaketi valiku olulisust, sest suvel ja talvel on sama paketi efekt erinev. Uusi hinnapakette silmitsedes jääb mulje, et elektri omahind tootjale-müüjale on vägagi veniv ja tegelikkuses kalkuleerimatu mõiste. Halvim on tarbija usalduse petmine. Meenutagem EE aastataguseid lubadusi, et elektri hind niipea oluliselt ei tõuse, ja tarbijakaitse lühikest mälu selles osas.

Siit tulenebki nii valitsusele, energiaturuinspektsioonile kui tarbijat kaitsvatele institutsioonidele ettepanek elektr hinna tõstmine uuesti läbi vaadata- tegemist on põhjendamatult suure hüppega, millel on ettearvamatud tagajärjed.

EE väide, et uus hinnasüsteem kaotab ristsubideerimise, mis on firmadele kasulikum, on samuti küsitava väärtusega -hinnatõus on ikkagi ülisuur. Kokkuvõttes on tõstab see toodangu väljalaskehinda ja toob kaasa toodangu ekspordi, müügi ja üldise konkuretsivõime vähenemise, mis omakorda tekitab analoogse importtoodangu nõudluse kasvu ja viib tööpuuduse suurenemiseni.

Praegu ei ole veel hilja järele mõelda!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing