Soome lõhestub varanduslikult

90. aastate majandusbuumi aitas Soomes tagada kiire uue majanduse ja infotehnoloogia areng, mille lipulaev oli mõistagi Nokia. Seetõttu pole midagi imeks panna, et äsja Soome maksuameti avaldatud eelmise aasta Soome suurima palga saajate seas olid tervelt 29 esimest Nokia töötajad, kelle sissetulekust mõõdukama osa moodustas palk ja suurema osa optsioonide müügist saadud tulu. Nende liider oli Nokia peadirektor Jorma Ollila 301 miljoni margaga (792 mln krooni).

Teise ja veelgi suurema sissetulekuga inimeste rühma moodustasid kapitalitulu saajad. Neil inimestel oli selles mõttes õnne, et oskasid oma IT-buumiga kõrgele kruvitud aktsiad enne börsimulli lõhkemist maha müüa. Edukaim neist oli JOT Automationi omanik Veikko Lesonen, kes teenis firma aktsiate müügiga ligi 635 miljonit marka. Ebameeldiva kõrvalmaigu jättis sellele aga asjaolu, et kohe pärast seda andis firma kasumihoiatuse, mille tagajärjel JOT Automationi aktsia järsult kukkus ja hiljem läks üldse vabalangusse.

Nende kahe grupi suur erinevus on maksumääras. Kui kapitalitulud on Soomes suurusest sõltumata maksustatud kindla, 29protsendilise maksumääraga, siis palgatulud, kuhu alla käivad ka optsioonid, käivad progressiivse maksumäära alla. Seetõttu tuli näiteks Jorma Ollilal tuli oma tuludest maksuks maksta 57,5%, Veikko Lesonenil aga ainult 29,9%.

Soome rikkaimate liiga suveräänne liider on kirjastaja Aatos Erkko, kelle eelmise aasta maksustatav vara küündis 1,32 miljardi margani. Teisel kohal oleva F-Secure tegevdirektori Risto Siilasmaa vara on väiksem juba enam kui viiesaja miljoni marga võrra. Rikkaimate seas on Eestis tuntuim 4. kohal asuv Elcoteqi põhiomanik Antti Piippo, kelle vara hinnatakse 446 miljonile margale.

Kui vaadata keskmist Soome palgatöötajat, siis selle palk suurenes eelmisel aastal umbes 4,5% ja oli aastas 152 400 marka. Meeste keskmine kuupalk oli 13 900 ja naistel 11 400 marka.

Peale aineliselt kindlustatute on 90. aastatel Soomes tekkinud uus rühm inimesi, kes on jäänud pikaajaliselt töötuks ja keda võib nimetada vaesteks. Soome Akadeemia uuringu kohaselt küünib nende arv 120 000ni, kes elavad minimaalsest töötu abirahast. Erinevalt varasemast ajast, kui vaesus oli ajutine nähtus, rõhutavad uurijad, et nendel inimestel muutub vaesusest väljarabelemine järjest lootusetumaks ja peagi võib rääkida uue alamklassi tekkimisest.

Hiljuti tunnistati Soome maailma kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks. Selle nimel on tehtud väga suuri kulutusi uuesse tehnoloogiasse, tootearendusse, koolitusse. Kuid ökonomistid väidavad, et firmade tugevdamisse tehtud suured kulutused ei kajastu elatustaseme tõusus, mille poolest on Soome arenenud riikide (OECD) seas alles tagasihoidlikul 14. kohal. Seda ei võimalda ei töö tootlikkus ega palgatase, mille poolest Soome on OECD keskmisel tasemel.

Firmade konkurentsivõime tugevdamisele suunatud majanduspoliitikaga on kaasnenud sotsiaalpoliitika karmistumine, mille tagajärjel on kärbitud töötu abiraha ja sotsiaaltoetusi. Seetõttu ei suuda vaesed enam abiga toime tulla.