Tööohutuse eiramine kallineb

"Kui majandusel läheb hästi, siis suureneb töömaht, töötempo ja inimestel on rohkem võimalusi sattuda tööõnnetustesse," ütles tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.

Mullu kogu aasta jooksul määratud trahvisumma oli 272 218 krooni, mis tänavu ületati juba poole aastaga. Vare hinnangul on selle tinginud eelkõige trahvisummade suurenemine.

Kaks aastat kehtinud tööohutusseadustik on olnud piisav aeg, et tööandjad võiksid ohutusnõuded sellega kooskõlla viia ning enam ainult hoiatusega ei pääse.

"Siis ei suudaks enam me muuga üldse tegeleda kui ohutusnõuetega, mille järgmine on kulukas," ütles mõne kuu eest 30 000 krooni suuruse trahvi saanud ehitusettevõtte OÜ Wolmreks töödejuhataja Andres Saar. Tema kinnitusel oli juhtumi puhul suur vastutus siiski ka töötajal, kes tuli tööpostile 3,3promillise joobega. 53aastane mees töötas ilma ohutusvööta, kukkus katuselt alla ning sai surma.

Firma tootmisdirektori Veljo Aaveli sõnul on nad tööohutusse piisavalt investeerinud. "Aga kunagi pole ju võimalik ette näha ning sajaprotsendiliselt tagada, et õnnetust ei juhtu," ütles Aavel. "Samuti kontrollime töötajaid joobe osas hommikul, kuid lõunavaheajal käivad nad samuti ära."

Aaveli sõnul tegid nad vea sellega, et ei võtnud iga instruktsiooni alla töötaja allkirja, vaid võtsid pärast instrueerimist 26 instruktsiooni alla ühe allkirja. Seadus nõuab aga teisiti.

"Meie eesmärk on panna tööohutuse peale mõtlema neid, kellel on õnnetus juhtunud," sõnas Vare, lisades, et tavaliselt selgub alles siis, kui õnnetus juba juhtunud on, et enamik ohutusnõudeid on täitmata.

Enamasti just ehitus- ja puidutööstuses pole inimesi instrueeritud tööohutuseeskirjadest, puuduvad kaitsevahendid, sageli võetakse inimesi ka tänavalt, rääkis Vare. Samuti juhtuvad paljud õnnetused siis, kui rikutakse tööaega ja tehakse ületunde. "Mida pikemalt inimene töötab, seda suurem on risk sattuda tööõnnetustesse, sest inimene hakkab väsima," ütles ta.

Samas peaksid Vare sõnul ka töötajad ise rohkem huvi tundma töökeskkonna vastu. Suuremates firmades, alates 50 töötajast, on ette nähtud töökeskkonnanõukogud, üle 10 töötajaga ettevõttes aga töökeskkonnavolinik. "Tihtipeale pole aga neid üldse või on töökeskkonna nõukogu formaalselt valitud."

Tööinspektsioonis töötab ligi 90 inspektorit, kes kontrollivad enamasti töötleva tööstuse ettevõtteid ning kontorihoonetesse töökeskkonda üle vaatama tavaliselt ei jõua. Vare sõnul suudavad nad järelevalvega haarata umbes 15-20% ettevõtetest.

"Me oleme igal aastal määranud erinevad suunad, mida kontrollime, sel aastal on vaatluse all puiduga seotud alad. Püüame just ohtlikumates alades tegutseda," ütles Vare.