Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dagabi lõpp kitsendab tootja pääsu poeletile
Dagabi koduleheküljel teavitab ettevõte, et tal on umbes 2000 klienti ning üle 8000 kaubaartikli. Dagabile kuulub cash & carry kauplusladude kett nimega Dagab Extra, mis paiknevad peale Tallinna ka Tartus, Võrus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Eile olid Dagabi laod juba suletud.
Spari jaeketi ja Dagabi omanike määratud likvideerija Peeter Sepper ütles eile, et kui homme saab enda kätte Dagabi bilansi, saab ta selle põhjal esitada kohtusse pankrotiavalduse Dagab Baltic Eesti ASi kohta.
Reedel esitas AS Lehepunkt avalduse Spari jaeketi pankrotimenetluse algatamiseks.
Lisaks tegeleb Sepper ka kahte mainitud ettevõtet haldava Baltic Food Holdingu likvideerimisega ja kavatseb esitada pankrotiavalduse Baltic Food Liti ja Baltiv Food Lv kohta Lätis ja Leedus, sest nende aktsiad on likvideeritava Baltic Food Holdingu omanduses.
Sepper teatas, et tema Läti ja Leedu kolleegid on eile ühendust võtnud ja teatanud, et seal on suletud nii Baltic Foodi jae- kui laopinnad.
Sepper lisas veel, et hulgifirma Dagab kõik varad müüdi 29. oktoobril Balti Realiseerimiskeskusele (BRC) enne likvideerimise algust. BRC maksab vara müügist saadud raha otse Hansapangale, kes on pandiga tagatud nõude näol esimene võlausaldaja. Kõik muu allesjäänud Dagabi vara, nagu veoautod ja laomööbel, on samuti panditud Hansapangale.
?Ma kardan, et teistele võlausaldajatele pole midagi pakkuda,? lausus ta. Samas ei osanud ta veel öelda, kui suur on Dagabi võlanõuete kogusumma.
Jaotus- ja distributsioonifirma Smarten juhatuse esimehe Guido Kundla hinnangul mõjutab Dagabi likvideerimine eelkõige väikest ja keskmist kohalikku tootjat. ?Need, kes olid mänginud Dagabi peale, kaotavad lisaks debitoorsele võlale mingiks ajaks ühe lüli. Nende tooted ei jõua poodi.?
Hulgimüügifirma Kaupmees juhi Margus Pressi sõnul on juba vähesel määral tavapärasest enam hakatud ka huvi tundma jaotusteenuse vastu: ?Kliendid otsivad väljundit kaupluste lettidele.?
Press ütles, et Spari ja Dagabi pankrotistumine oleks mingis mõttes tagasiminek hulgikaubanduses, sest viimastel aastatel oli hulgikaubandus juba korrastumas ning koondumas suurte tegijate kätte. ?Suur osa Dagabi klientidest jaguneb tõenäoliselt mõne aja pärast teiste jaotusfirmade vahel, kuid ilmselt hakkab osa väiksemaid tootjaid ja ka maaletoojad otse oma toodangut kauplustesse viima,? lisas ta.
Pressi hinnangul oli Dagabi selline lõpp oli juba ennustatav, sest ettevõtte tegevus on olnud algusest peale ebakindel. ?Süüdi Dagabi makseraskustes ei olnud kindlasti ainult omanik, suur osa süüd on kindlasti tegevjuhtkonnal,? tõdes ta. ?Dagab kauples algusest peale tarnijate raha ? see tähendab ei pidanud korralikult kinni maksetähtaegadest, nende käest pidi käima raha lunimas. Seega olid neil tõenäoliselt ka suured krediidikahjumid.?
Dagab on viimastel aastatel teinud läbi ülikiire kasvu. Kui 1998. aastal oli ettevõtte käive Krediidiinfo andmetel 81 miljonit krooni, siis eelmisel aastal ulatus see juba 422 miljonini. Samas on ettevõte viimased kolm aastat olnud pidevalt mõne miljoni kroonises kahjumis.
Ettevõtte aktsiakapital oli eelmise aasta lõpu seisuga 17,8 miljonit krooni ning omakapital 9,8 miljonit krooni. Kui arvestada, et ettevõtte bilansimaht oli 145 mln krooni, siis on Dagabil peal ülisuur laenukoormus, võõrvahendeid oli ettevõttes eelmise aasta lõpu seisuga 136 miljonit krooni.
Kommivabriku Kalev algatatud aktsioon on Baltic Foodi vastu praeguseks kokku toonud 85 hankija nõude kogumahus 30 miljonit krooni. Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul ei saa Kalev Baltic Foodi vastu pankrotihagi veel anda, sest möödas pole aeg, mis peab jääma pankrotihoiatuse ja pankrotihagi vahele.
Sarnaselt Leeduga, kus tootjad käisid Spari poodidest oma tooteid tagasi korjamas, tegutses siin alkoholitootja AS Remedia. Ettevõtte müügidirektori Sirje Potissepa sõnul saadi Dagabi Tallinna laost kaup kätte. ?Kuid Pärnu kohta öeldi, et meile kaupa tagasi ei anta, sest see on panditud Hansapangale võla katteks,? rääkis Potissepp.
Potissepa sõnul keelduti Pärnus algul Remedia esindajale kaupa kätte andmast ning kutsuti kohale ESSi. Turvafirma ei takistanud pärast paberite kontrollimist kauba äraviimist.
Baltic Food Holdingu endise tegevdirektori Stein Skjorshammeri sõnul tuleb raskustes ettevõtte aktsiad anda Hansapanga kätte, nagu seda paari aasta eest sõlmitud pandileping ette näeb. ?Pank peab ise otsustama, mis ta nendega peale hakkab,? märkis ta. ?Kas siis algatab pankrotiprotsessi või nimetab uue juhtkonna, et jätkata jaeketi tegevust, või müüb selle kellelegi maha.?
___________________________________________
___________________________________________