Eesti brändi eelarve selgub peagi

Eesti mainekampaania projektijuhi Evelin Int-Lamboti sõnul pole loomisel Eesti märk, vaid Eesti bränd ehk märkide ja väärtuste süsteem, mille abil riiki tutvustada rahvusvahelisel turul. Riigi brändi loomisel peab arvestama asjaoluga, et loodav süsteem või selle elemendid peaks olema kohandatavad väga erinevate eesmärkidega üritustel kasutamiseks ? kultuurist spetsiifiliste majandusvaldkondadeni.

Int-Lamboti sõnul pole brändi loomine kunstlik tegevus, selle oluline osa on suhtlemine oma töötajate ja sidusgruppidega. Nemad on esimesed, kes peavad kaasas olema ja kaasa saama rääkida. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) töötajad on meie suurimad müügimehed, riigi puhul tema kodanikud. Brändide ja väärtuste süsteem saab Eesti ühiskonnast välja kasvada, vastasel juhul ei hakka ta reaalsuses tööle. Kuid ka siis pole palju kasu, kui me pole uurinud oma sihtgruppide ootusi ning nendega arvestanud. ?Brändi loomisel peame vaatama oma nabast kaugemale, püüdma oma tööd, toodet või teenust näha lausa oma kliendi silmadega ja ise koos meeskonnaga sellesse uskuma, siis on võimalik saavutada edu,? märkis Int-Lambot.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse valis Eesti brändi väljatöötamiseks korraldatud riigihankekonkursi võitjaks Inglise agentuur Interbrand Newell and Sorrell, kelle töö jaguneb Eesti maine kujundamisel neljaks etapiks ? kõigepealt viiakse läbi kolme liiki turu-uuringud ning sellele järgneb analüüsi etapp.

Esimese etapi ? brändi ehitamise-eelarve on 8,78 miljonit krooni, millest olulise osa moodustavad turu?uuringud. Leping sõlmitakse inglastega sel kolmapäeval, mil selguvad ka lõplikud numbrid.

Kokku on EAS koostanud viieaastase tegevuskava. Projekti iga?aastane eelarve sõltub eelkõige sellest, mitmel turul mainekaampaaniat tehakse. ?Tuleval aastal plaanime hõivata viit turgu, milleks taotlesime 39,8 miljonit krooni,? ütles Int-Lambot. Esimeseks viieks turuks valiti Soome, Venemaa, Skandinaavia, Saksamaa ja Inglismaa.

Eestit külastanud Inglismaa üks tuntuim reklaami lektor Paul Eastwood peab riigi brändi loomist väljapääsmatuks sammuks.

?Et riigi bränd oleks objektiivne ja üheselt mõistetav nii kohalikele kui ka välismaalastele, on välismaalaste palkamine Eesti brändi väljatöötamiseks kõige õigem samm,? ütles Eastwood. Lisades, et kohalikud võivad mängida oma rolli hiljem.

Samas aga ei soovinud Eastwood kommenteerida, kas just Inglise firma palkamine on Eestile parim valik. Kuigi välismaalased loovad brändi vastavalt oma kohalikele kultuurilistele arusaamadele, mis ei ühti eestlaste kultuuriga, näitab see just seda, millise mulje jätavad eestalsed ja Eesti riik publiku. See lisab poolusi üksteise kultuuri mõistmisele.

Brändi kõige suurem eelis on olla äratuntav. Mitte ainult nagu nimi, vaid ka erinevates paika pandud väärtustes koos personaalsusega. Näiteid võib tuua Kanadast, kes reklaamib ennast kui avatud ruumiga maad, Hispaania, kes on tuntud mitmekesisuse poolest, Lõuna Aafrika, kes reklaamim end kui lootuste maad ning Suurbritannia kes reklaamim end kui traditsioonilist ja vanamoodsat maad.

Eastwoodi sõnul on Eesti reputatsioon veel väga väike ja maailmale tundmatu. Samas aga kinnitas ta, et kuigi isegi reputatsiooni pole, on imago ikkagi. Brändi tegemine ei ole raha raiskamine, kui seda korrektselt teha. Brändi olemasolu hõlbustab valitsuse tööd ja aitab kontrollida kuidas Eesti teistele riikidele paistab, mis on välisriikidega suhtlemisel väga oluline.

Tihe konkurents ja rollide segunemine on tinginud vajaduse hakata ka riikidele imagot looma ning ühtseid tunnuseid ja sõnumeid välja töötama. On selge, et tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku efekti igale maale ja rahvale. Riigid ei vaja brändi ainult selleks, et konkureerida võimu ja mõjujõu pärast. Riigid konkureerivad ka turuosa pärast maailma majanduses ehk eksporditulude, välisinvesteeringute ja turismitulu pärast. Riigid pingutavad, et tutvustada oma individuaalseid omadusi, kultuuri, ajalugu ja väärtusi, et tuua välja oluline ja olla koheselt äratuntav ning meeldejääv.

Läbi Eesti majanduskeskkonna maine tõstmisel suurendab Eesti ekporti aastas 4,4 miljardi krooni võrra ning välisinvesteeringuid 500 miljoni krooni võrra. Eesti turismiteenuste eksport tõuseb viie aasta jooksul kahe protsendipunkti võrra, mis tähendaks ligi 1 miljardi krooni võrra suuremat turismiteenuste eksporditulu.